Erkki Koort: võimalikke ohtusid pagulaste vastuvõtmisel ei ole mõtet ignoreerida

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Koort
Erkki Koort Foto: Liis Treimann

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ütles täna Sisekaitseakadeemia Rändefoorumil kõneledes, et pagulaste ümberasustamise üle käiv debatt on ühiskonnas igal juhul vajalik ning ignoreerida ei tohiks ka võimalikke ohtusid, mida nende vastuvõtmine Eestisse võib kaasa tuua.

Koort juhtis tähelepanu, et Eesti on üks väiksema pagulastaotlejate arvuga maa. Põhjuseid on mitmeid – külm ilm, madalad sotsiaaltoetused ning tõik, et Eesti on pigem transiitriik, kust liigutakse edasi teistesse maadesse. Ta tõi näite markantsetest juhtumist, kus inimesed, kes on peale asüülitaotlust kuulnud, et tegemist on Eestiga, on seejärel oma taotluse tagasi võtnud.

«Eesti rahvaarv väheneb ja Eesti vajab inimesi juurde,» ütles Koort, lisades, et küsimus on selles, millisel kujul tuleb neid inimesi juurde ja kes need inimesed on. Selle üle otsustamisel tuleb tema sõnul arvestada pikaajaliste ja kohati ka varjatud mõjudega. Ühtlasi rõhutas ta, et unustada ei tohi ka võimalikke ohte ja riske.

Millistest ohtudest räägitakse?

Näiteks tuuakse ohtudest rääkides esile, et pagulaste vastuvõtmine nõrgestab riiki. «Ma ei arva, et mõnede pagulaste vastuvõtmine Eesti ühiskonda nõrgestaks,» märkis Koort, kuid lisas, et erinevaid asjaolusid arvestades on taoline arvamus igati loomulik.

Samuti tõi ta välja, et igasugune inimeste liikumine on traditsiooniliselt olnud organiseeritud kuritegevusele kasulik. «Selle mõju tuleb vähendada, aga täielikult elimineerida pole minu hinnangul võimalik,» ütles Koort.

Ka see, et saabujate taust on raskesti kontrollitav ja riiki võivad seeläbi imbuda julgeolekut ohustavad inimesed, paneb inimesi muretsema. Samamoodi võib lõimumist pärssida erinev kultuuriline taust, tööturu vajadused ja toimetulek, riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus pagulasi kaasata ning ühiskonna üldised hoiakud.

Ukraina põgenikud Eestisse?

«Kui räägitakse pagulastest ja konfliktikolletest, siis minu meelest kiputakse ära unustama Ukrainat. See on asi, mida minu meelest Euroopa piiride taga järjekindlalt ignoreeritakse,» nentis Koort.

Näiteks tõi ta välja, et ukrainlastest põgenike Eestisse vastuvõtmise kasuks räägivad mitmed tegurid, mis soodustavad nende toimetulekut siin: sarnasem kultuuriline taust, sarnane lähiajalugu, sarnased tööharjumused, siinne kogukond.

Küsimusele, kas Eesti peaks kvoodipagulasi võtma üle Vahemere saabuvate põgenike asemel hoopis Ukrainast, vastas Koort, et ta pole kindel, kas just kvoodi alusel, aga Ukraina ligi 1,2 miljonit pagulast vajavad samasugust tähelepanu, rõhutas ta.

Erinevad arvamused

MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson Koortiga Ukraina pagulaste vastuvõtmise osas praegu ei nõustu. Ta märkis, et sealsetel põgenikel on turvalised-legaalsed sisenemisteed olemas ning vajadused on suuremad muude kriiside puhul.

«[Ma] Oponeeriks tugevalt Erkki Koortile, et me peaks Ukraina juhtumit võtma erilisemalt, kuna meid ühendab rohkem ajaloolisi ja muid faktoreid. Inimõigused on universaalsed kõigile ja humanitaarabis lähtume vajadusest ennekõike,» sõnas ta.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avalikustab täna plaani, kuidas jagada põgenikke Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, et kergendada saabujate tohutute hulkade all ägavate riikide koormat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles