Paet: Euroopa Liit on Eestit põgenikeküsimuses üha enam survestanud

Urmas Paet.

FOTO: Raigo Pajula

Euroopa Parlamendi saadik, ligi kümme aastat välisministri ametit pidanud Urmas Paet (RE) sõnab oma kogemustele tuginedes, et aastate jooksul on Euroopa Liidult tulnud Eestile üha enam signaale, et meie pagulaspoliitika võiks olla avatum.

Paet on seisukohal, et põgenike vastuvõtmine peaks riikidele olema vabatahtlik. Selleks, et vabatahtlikkuse alusel põgenike vastuvõtmises aga midagi muutuks ja rohkem riike panustaks, peaks Euroopa Liit pakkuma motivatsioonipaketti. Paketi sisu taandub eurosaadiku hinnangul lõpuks ikkagi rahale, sest pagulaste vastuvõtmisega kaasnevad riigile ka täiendavad kulud. «Siin pole vaja väga suurt raketiteadust - motivatsioonipakett peab seisnema selles, kas ja mida on Euroopa Liit valmis aitama kuludes kanda,» ütles ta Postimehele.

Paet on nõus ka MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoniga, kes ütles eile Postimehele, et enam kui 300 pagulase vastuvõtmine oleks Eestile liiga järsk hüpe. «Kui oleks juba varem alustatud tasapisi, näiteks 10 inimest vabatahtlikult ühel aastal vastu võetud ja 20 teisel, oleks see kogemus juba olemas ja saaks nende suuremate arvudega juba paremini toime tulla,» arvas Janson.

«Kui see suurusjärk peakski selline olema, siis jah, see ongi Eestile väga suur hüpe,» nõustus Paet. Tema sõnul on küsimus selles, mis on meie praktiline vastuvõime – kohad, kuhu neid inimesi panna ja ka inimesed, kes nende inimestega tegelevad. Lisaks peab Paeti hinnangul arvestama ka keeleprobleemi ja laiemalt ka ühiskondliku emotsionaalse seisundiga.

Aga mida aeg edasi, seda rohkem hakati ka Eesti otsa vaatama – et teil on siin aega olnud küll, olete Euroopa Liidust saanud päris tugevaid toetusi ja saate edasi, et oleks aeg ka selles küsimuses olla avatum.

Paet meenutas, et tema välisministriks oleku ajal oli tunda Euroopa Liidu poolse surve, et Eesti võiks oma pagulaspoliitikat vähemkonservatiivseks muuta, suurenemist. «See on ajas selgelt muutunud. Mõni aasta tagasi keegi väga Eesti otsa ei vaadanud, sest ka Eestil oli üleminekuaeg ja meil oli endal vaja areneda ja riiki üles ehitada. Aga mida aeg edasi, seda rohkem hakati ka Eesti otsa vaatama – et teil on siin aega olnud küll, olete Euroopa Liidust saanud päris tugevaid toetusi ja saate edasi, et oleks aeg ka selles küsimuses olla avatum.»

Samas aga nentis saadik, et Eesti on endiselt Euroopa Liidu riikide võrdluses põgenike vastuvõtmise osas viimasel kohal.

Ohustab Schengeni viisaruumi?

Paet usub, et Euroopa riikide vahel läheb sel teemal veel suuremaks sõnasõjaks ning sellest võib kujuneda üks viimaste aastate suurimaid probleeme kogu Euroopas.

«Lõuna- Euroopa riikides on frustratsioon viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud,» märkis Paet. Tema sõnul on selle põhjuseks ennekõike see, et probleem ei näi kellelegi teisele korda minevat ja sealsed riigid küsivad üha enam, kus on siis see Euroopa paljuräägitud solidaarsus.

«See hakkab selgelt ohustama väga oluliseid Euroopa Liidu siseseid asju, nagu näiteks Schengeni jätkusuutlikkust,» lausus ta. Samuti võib see, kui probleem lahendust ei leia, tõsta tema arvates ka äärmuslike poliitiliste jõudude populaarsust.

Kindlad otsused veel ees

Ehkki kõlanud on juba erinevaid arvamusi, kas eile väljakäidud number – 326 põgenikku Eestile – on kohustuslik või soovituslik, ei ole Paeti sõnul selles osas tegelikku otsust veel tehtud. «Tänane seis on selline, et mitte midagi ei ole otsustatud. See on praegu esialgne Euroopa Komisjoni visioon. Komisjoni pädevuses ei ole teha ühtegi otsust selles küsimuses. Otsustada saab Euroopa Nõukogu, kus kogunevad kõik riigipead ja valitsusjuhid ja nemad teevad tegelikult otsuse,» selgitas ta.

Küll aga märkis Paet, et kui kunagi jõutakse mingite kindlate numbriteni või kvootideni, siis peab olema ka väga selge argumentatsioon ja põhjendus, mis on see valem. Ehkki valemis on välja toodud kolm suurt elementi, mille põhjal riikidele määratud põgenikenumbrid arvutati, on sellegipoolest veel palju segast.

«Kui vaadata tulemust, et näiteks Leedul on see number kolmandiku võrra väiksem kui Eestil, siis mina ei saa päris täpselt aru, kuidas see on võimalik, sest Leedu on Eestist ikka kolm korda suurem riik. See tähendab, et selle numbri üle tuleb arutelu ja vaidlust kindlasti küll ja veel,» ütles kauaaegne välisminister.

Riigijuhid kogunevad seda küsimust arutama juuni lõpus toimuval Euroopa Ülemkogul.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles