Teadus vajab paremaid küsimusi

Arko Olesk
, TLÜ/Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yves Rosseel andis aprillis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis Eesti tudengitele seminari statistilisest analüüsist.
Yves Rosseel andis aprillis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis Eesti tudengitele seminari statistilisest analüüsist. Foto: Margus Ansu

Statistika algkursus peaks kuuluma iga inimese haridusse, sest see õpetab toime tulema elus sagedaste olukordadega, ütleb Belgia Genti ülikooli dotsent ja avatud statistikatarkvara eestvedaja Yves Rosseel. Statistika oskab vastata küsimustele, mida pole veel esitatudki.

-On teil mõni näide statistika vääriti mõistmisest?

Üks tuntud lugu statistika väärtõlgendamisest on Sally Clarki kohtuasi Inglismaalt. Kohtu all oli naine, keda süüdistati oma kahe lapse surmas, ja ta mõisteti vangi.

Kohtus tunnistanud pediaater kasutas statistilist argumenti väitmaks, et naine peab olema süüdi, kuna tõenäosus, et äkiline hällisurm juhtub ühe lapsega, on üks 8500st. Seega tõenäosus, et see juhtub kahe lapsega järjest, on tema sõnul seesama tõenäosus ruudus ehk üks 73 miljonist.

See oli suur viga.

Statistikud pidi sekkuma ja Kuninglik Statistikaühing kirjutas vihase avaliku pöördumise. Nende selgitusel eeldas pediaater, et laste surmad on sõltumatud muutujad. Sellise sündmuse puhul on aga alust kahtlustada, et sündmustel on ühine põhjus, näiteks mõni haruldane geneetiline haigus. Kui muutujad ei ole sõltumatud, vaid ühise põhjuse tõttu üksteisest sõltuvad, on sündmuse juhtumise tõenäosus õigupoolest väga suur.

Tänu statistikute sekkumisele sai naine viimaks vabaks ja juhtum kuulsaks kui näide sellest, kui viltu saab minna, kui ei tunta statistika reegleid. See polnudki nii ammu, aastal 1999.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles