Tere, kaunitar!
Oi! Nüüd tuli hästi paha pealkiri. Jääb mulje, et ma ajan Sulle keelt kõrva või löön külge. Ai-ai. Külg pärast üleni sinine. Tuleb pealkirja muuta.
Tere, peletis!
Noh, nii on hää. Nüüd ei jää mingeid muljeid.
TEGELIKULT olen pärast meie kooskohvitamist Art Cafés pikalt mõelnud. Ühe asja pääle. Mis me seal kõik kokku rääkisime, ega ma suurt ei mäleta, aga taas andsin Sulle ühe raamatu lugeda ja hiljem määrisin Sulle kui vene keele fännile pähe teist raamatut - Orlando Fientese “Nataša tantsu”. Aga tead, mu meelest polegi tähtis, mida loetakse. Tähtis on hoopis, kuidas loetakse.
