Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat, millest selgub, et jälitusluba väljastati mullu veidi vähem.
Mullu väljastati 2726 jälitusluba
Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2726 jälitusluba, mis on neli protsenti vähem kui 2013. aastal, kui väljastati 2828 jälitusluba.
«Jälituslubade arvu juures tuleb silmas pidada, et see ei näita isikute hulka, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Minister lisas, et jälitustoiminguid kasutatakse umbes kahe protsendi kriminaalasjade puhul, mis kuuluvad raskemate ja keerukamate kuritegude kataloogi.
Jälituslube taotleti eelmisel aastal 496 kriminaalasjas, mis on üheksa protsenti vähem kui 2013. aastal. Enim kasutatakse jälitustoiminguid narkootikumidega seotud kriminaalasjade puhul. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2014. aastal 11 protsenti. Aastaga andis kohus 928 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv langes aastaga 12 protsenti.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul oli 2014. aastal jälituslubadega seonduva osas kõik loogiline ja õigusriigile kohane.
2014. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3282 isikut. Prokuratuur andis aasta jooksul 1500 luba jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks. Kohus andis aastaga kaks luba kokku kahe isiku teavitamise edasi lükkamiseks.
Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur.