Liiklustrahve laekub tänavu kavandatust ligi poole vähem
1. oktoober 2010, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium tõdeb kolm kuud enne aasta lõppu, et liiklustrahve laekub tänavu tõenäoliselt ligi poole vähem, kui selle aasta riigieelarvet kokku pannes algselt planeeriti.
Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakonna juhataja kohusetäitja Anne-Maarja Olei sõnul planeeriti tänavuse riigieelarve seaduses liiklustrahvide laekumiseks 255,2 miljonit krooni, kuid esimese poolaasta tulemuste põhjal on eeldatav laekumine ligi 43 protsenti vähem ehk 142,7 miljonit krooni.
Liikluskultuur muutub üha paremaks
«Alates 2007. aastast on siseministeerium senisest enam pööranud tähelepanu liiklusjärelevalvele eesmärgiga vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning see on kaasa toonud liikluskultuuri märkimisväärse paranemise. Tõsised rikkumised on oluliselt vähenenud ja selle tõttu vähenevad ka trahvitulud,» selgitas Olei BNSile.
Tema sõnul on liiklustrahvidest laekuvate tulude mahtu mõjutanud ka üldine majanduskeskkond. «Kokkuvõttes on majanduskeskkonna halvenemine küll aidanud kaasa liikluskultuuri paranemisele, kuid samas suurendanud ka määratud trahvide maksmise asemel asenduskaristuste osakaalu,» lisas Olei.
2011.aasta riigieelarve seaduse eelnõus on liiklustrahvide laekumiseks planeeritud 148,9 miljonit krooni. Ühtlasi on siseministeerium saatnud rahandusministeeriumile terve rea ettepanekuid, mis aitaksid parandada liiklus- ja ka muude trahvide laekumist.
Plaanis on uued trahvide väljanõudmise meetmed
«Ühe täiendava meetmena on siseministeerium teinud rahandusministeeriumile ettepaneku siduda maksu- ja tolliameti poolt eraisikutele tulumaksutagastamine tasumata trahvidega. Reaalselt tähendaks see seda, et enne enammaksutud tulumaksu tagastamist arvatakse riigi poolt maha tähtaegselt tasumata trahvisumma,» ütles Olei.
Tema sõnul on siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti ülesandeks aidata kaasa liiklusohutuse paranemisele, mis tähendab ennekõike panustamist ennetusse ja järelevalvesse. Kõige selle eesmärk on kokkuvõttes säästa inimelusid ja õnnetusi ära hoida, mitte aga suurendada liiklustrahvide määramist ja sellest saadavat tulu. «Kiiruskaamerad on kasutusele võetud samuti selleks, et liiklust turvalisemaks muuta ja kui rikkumisi on vähem, on kaamerad end õigustanud,» märkis Olei.