Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud ülestõusmiste 2. püha tunnistamist riigipühaks ning tegi ettepaneku arvata vastav eelnõu 9. juuni riigikogu istungil menetlusest välja.
Komisjon ei toetanud teise ülestõusmispüha muutmist puhkepäevaks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
1. juuni 2015, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis puudub teise ülestõusmispühaga seotud oluline kultuuriline taust või traditsioon, mis põhjendaks selle tähistamist riigipühana,» lausus komisjoni esimees Kalle Laanet. Eelnõu menetlusest väljahääletamist toetas viis ja selle vastu oli kaks komisjoni liiget, teatas riigikogu pressiesindaja.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse §2 täiendamise seadus eelnõu (4 SE) eesmärgiks on täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks.
Seadusemuudatust tutvustanud põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal märkis, et seaduse jõustumisel muutub ülestõusmiste 2. püha Eestis riigipühaks nagu enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Laanet märkis, et pole õige lisada Eesti riigipühade sekka päevi põhjendusega, et mitmes teises riigis tähistatakse seda päeva pühana. «Riigipühaks nimetamisel tuleb lähtuda selle päeva tähendusest Eesti kultuuris ja traditsioonides,» lisas ta.
Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud 11 riigipüha. Nendeks on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Lisaks on seadusega kehtestatud üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev.