Kevad oli tavapärasest soojem

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Tamme Gümnaasiumi 2. klassi lapsed Läti külas Latika talus kevadisi aiatöid tegemas.
Tartu Tamme Gümnaasiumi 2. klassi lapsed Läti külas Latika talus kevadisi aiatöid tegemas. Foto: Margus Ansu

Tänavune kevad - märts, aprill, mai - oli küll tavapärasest soojem, ent päikest jagus meile jällegi keskmisest vähem.

Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur.
Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur. Foto: Ilmateenistus / keskkonnaagentuur

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 5,8 kraadi, mis on tavapärasest ligi kraadi võrra soojem. Nagu tavaliseltki, oli kõige soojem kuu mai, mil temperatuur küündis keskmiselt 9,8 pügalani. Kõige külmem kevadkuu oli oodatult märts, mil keskmine temperatuur oli 2,5 kraadi.

See on aga normist ligi nelja kraadi võrra soojem, mis paneb tänavuse märtsi alates 1961. aastast soojuse arvestuses teisele-kolmandale kohale. Seevastu oli päikest tänavu kevadel keskmisest oluliselt vähem - kui kõigi aastate keskmiseks on kujunenud 596 tundi, siis tänavu kevadel saime päikest nautida vaid 562,8 tundi.

Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur.
Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur. Foto: Ilmateenistus / keskkonnaagentuur

Ilmavaatluse andmeist nähtub ka, et kevad oli tänavu keskmisest sajusem - Eesti keskmine sajusumma oli 128 millimeetrit, samal ajal kui aastate keskmine on 110 millimeetrit. Sealjuures oli kolmest kevadkuust kõige kuivem märts ja kõige sajusem aprill. Viimase puhul oli sademeid lausa niivõrd palju, et pani sajuhulga poolest aprilli alates 1977. aastast kuuendale kohale.

Kõige sajusem koht oli kevadel Pärnu, kus sadas kokku maha 168 millimeetrit sademeid. Kõige kuivem oli seevastu Pakril, kus sadas pea poole vähem ehk 92 millimeetrit sademeid. Õnneks ei olnud kevadel palju lund ning viimanegi lumi kadus 15. mail, kui Põhja-Eestis sadas lumekruupe.

Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur.
Allikas: Riigi Ilmateenistus / keskkonnaagentuur. Foto: lmateenistus / keskkonnagentuur

Kevade keskmisena oli kõige külmem koht Hiiumaa läänetipus asuv Ristna ning kõige soojem koht oli teises Eesti otsas asuv Võru. Kõige külmem temperatuur mõõdeti kolme kuu jooksul Kuusikul, kus 22. märtsil langes õhutemperatuur 10 miinuskraadini.

Kõige soojem oli aga 26. mai, mil Narvas mõõdeti koguni 22 soojakraadi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles