Vabaerakond soovib piirata kohalike omavalitsuste valimistele esitatavate valimisnimekirjade pikkust kuna praegune olukord soosib sunnitud kandideerimist ega aita kaasa demokraatlikule valimiste-eelsele debatile.
Vabaerakond esitas eelnõu valimisnimekirjade kärpimiseks
3. juuni 2015, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu näeb ette kohalike valimiste valimisnimekirjade pikkuse piiramist kahekordse valitava volikogu liikmete arvuga. Piirangu eesmärk on tulevikus vältida olukordi, kus erakonnad esitavad ebaloomulikult pikki valimisnimekirju ning pärast valimisi selgub, et paljud kandidaadid on saanud vaid mõne hääle või jäänud hoopiski ilma toetuseta.
Vabaerakonna hinnangul on praeguse süsteemi puhul erakondade eesmärgiks panna välja nii palju kandidaate kui võimalik ning tulemust üritatakse sisuliste teemade püstitamise asemel saavutada massiga. Sagedased on olukorrad, kus nimekirja satuvad inimesed, kel tegelik kandideerimissoov puudub.
«Inimesed ootavad kandidaatidelt sisukat debatti, selgeid avalikke seisukohti ning valmidust võtta valituks osutumisel reaalne poliitiline vastutus. Mida vähem poliitikud vastavad nendele ootustele, seda vähem valija usub demokraatiasse ja riiki. Arutelu sisuliste küsimuste üle on raske saavutada, kui erakonnad osutavad nimekirjade pikkusele palju rohkem tähelepanu kui kandidaatide võimekusele ja poliitilise debati sisule,» ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel riigikogu istungil.
Pikad valimisnimekirjad suurendavad Vabaerakonna väitel ka asjatult valimiskomisjoni töökoormust ning nende pikkuse piiramine aitaks vähendada valimiste korraldamise kulusid.
Tekkinud olukorda illustreerib fakt, et 2013. aasta kohalikel valimistel esitas Keskerakond Tallinnas 79 volikogu koha kohta 457, Reformierakond 409 ning Isamaa ja Res Publica Liit 230 kandidaati. 2009. aastal oli olukord sarnane.
Seejuures sai viimastel kohalikel valimistel Tallinnas ühe hääle või jäi toetuseta 76 kandidaati, kellest 37 olid Reformierakonnast ning 11 Keskerakonnast.
Herkeli sõnul on tegemist rumala olukorraga, mida Vabaerakond soovib muuta. Taasiseseisvumise järgselt tuli sarnaseid situatsioone ette ka riigikogu valimistel, kuid probleem lahenes hetkest, kui riigikogu valimiste seaduses seati nimekirja pikkuse ülempiiriks 125 kandidaati.