Video: Kasahstanis avati represseeritud eestlaste mälestusmärk

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pühapäeval avati Spasski memoriaalkompleksis, Karaganda lähedal Kasahstanis skulptor René Reinumäe kavandatud mälestusmärk sealsetes vangilaagrites represseeritud, sealhulgas ka hukkunud eestlastele. Mustal, kohalikust kivist graniittahukal on kiri eesti ja kasahhi keeles: Mälestame Eesti Vabariigi kodanikke, okupatsiooniohvreid, ning tagasihoidlik okastraadimotiiv.

Kasahstanis asunud Karlagi laagritekompleks hõlmas Prantsusmaa suurust piirkonda ning sealt käis Stalini ajal ning selle järel läbi umbes 1,2 miljonit inimest. Eestlasi pandi sinna juba enne Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, ning seejärel jõudis sinna veelgi meie kaaskodanikke. Hästi tuntud on Eesti kunstnik Ülo Soosteri Karlagis valminud teosed, mida leidub näiteks ka Moskvas ühingu Memoriaal arhiivis. Kokku käis Karlagist läbi vähemalt üle 700 eestlase, kuid neid võib olla rohkem.

Kasahstani laagritesse viidi aga stalinistliku Nõukogude Liidu repressiivaparaadi poolt nii palju erinevatest rahvastest ja riikidest pärit inimesi, et Spasski memoriaalkompleksis asub tänaseks juba 25 mälestusmärki. Samal päeval kui eestlased, avasid oma mälestusmärgi Spasskis ka hispaanlased. Eelmisel aastal avati samas valgevenelaste mälestusmärk, ning 2013. aastal Läti oma, mida käis avamas oma Kasahstani riigivisiidi käigus president Andris Bērziņš.

Lisatud videol on näha hetked Eestist pärit represseeritute mälestusmärgi avamiselt, millest võtsid osa ka president Arnold Rüütel, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder, Eesti represseeritute organisatsioonide esindajad ning Eesti suursaadik Kasahstanis Jaan Reinhold.

Põhjalikumalt saab Kasahstanis asunud laagrite elust ja Spasski mälestusmärgi saamisloost lugeda laupäeval ilmuvas Postimehe AKs.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles