Sepper: naiste esindatus otsustuskogudes jätab soovida, voliniku pädevusi tuleks laiendada

Mari-Liis Sepper.

FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi sõnul on Eestis kõige rohkem probleeme soolise võrdõiguslikkusega ning riiki aitaks võrdse kohtlemise valdkonnas edasi senisest jõulisem sekkumine naiste esindatust puudutavasse seadusandlusesse, aga ka see, kui volinik saaks ise oma klientide nimel kohtusse pöörduda.

2014. aastal laekus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule 192 kaebust, millest 98 olid seotud inimese soo tõttu toimunud diskrimineerimisega. Soopõhiselt tundis end diskrimineerituna 54 naist ja 33 meest ning kaebajate hulgas oli ka erinevaid ühiskonnagruppe esindavaid juriidilisi isikuid. Esitatud kaebuste koguhulgast 114 olid seotud ebavõrdse kohtlemisega tööalastes suhetes.

Sepper toob esile naiste ja meeste vahelise palgalõhe, mis on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega suurimad. Samas on ühiskondlikeks valupunktideks ka naiste vähene esindatus erinevates otsustuskogudes, sealhulgas rahvusparlamendis ning börsiettevõtete nõukogudes.

Voliniku hinnangul tuleneb naiste vähene osakaal riigikogus sellest, et parteide juhtkondades domineerivad mehed ning valimisnimekirjade koostamine ei ole alati läbipaistev. Sepperi sõnul peaks riik nimetatud probleemi lahendamisesse senisest jõulisemalt sekkuma: «Me peame üle hüppama ajaloolisest ebavõrdsusest ning mina soovitaks minna seda teed, et me teadlikult võtame ja survestame seda küsimust seadusandlike meetmete abil,» ütles ta.

«Väga paljud Euroopa riigid on oma põhiseaduses sätestanud meeste ja naiste võrdse osalemise kui väärtuse iseenesest. Sinna alla on erinevate seaduste abil võimalik panna veel rida meetmeid, näiteks kehtestada reeglid selle kohta, millised peavad valimisnimekirjad olema ja kui palju kedagi sisaldama,» selgitas volinik.

Soolise ebavõrdsise probleeme aitaks Sepperi sõnul lahendada ka see, kui riik tõstaks teema teiste poliitikavaldkondade kõrval senisest rohkem esile, mis peaks kajastuma ka eelarvestrateegiates ning ministeeriumite arengukavades. «Kui ministeeriumide juhtkonnad ei pea poliitikate kujundamisel sugude võrdsust tähtsaks, siis on keeruline midagi saavutada,» sõnas ta.

Lisaks on ühiskondlikuks valupunktiks veel naiste ja meeste küllaltki ühetaoline jaotus tööturu erinevates sektorites: «On olemas töökohad, kus naised on tugevas ülekaalus ja on olemas töökohad, kus töötavad ainult mehed.» ütles Sepper. Samuti on tööturul märgata vertikaalset soopõhist jaotust. «Kõrgematele kohtadele ja parema palga peale jõuavad eelkõige mehed,» selgitas ta.

Mari-Liis Sepper lisas, et diskrimineerimiskaebuste esitajate hulgas leidub ka mehi ning juhtumid on selliseid, kus tööandja on nende lapsehoolduspuhkusele jäämise soovi mõistmatult suhtunud: «Meeste puhul eeldatakse, et ta väärtustab tööd rohkem kui peret. Tööandjad on sageli traditsioonilise ühiskonna põhimõtetes kinni,» ütles volinik.

Võrdõiguslikkust tööturul aitaks tagada ka vanemahüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmine. «Vanemahüvitise maksmine eelkõige emadele toob kaasa meeste ja naiste ebavõrdsed võimalused tööelus,» sõnas Sepper. Kui mingi osa vanemahüvitisest makstaks korraga nii isale kui emale, saaksid mõlemad vanemad senisest rohkem osa lastekasvatamisest ning hoolduskoormus jaguneks võrdsemalt.

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku aastaaruandest selgub, et võrdse kohtlemise valdkonnas on tehtud ka edusamme, seda seksuaalvähemusi puudutavatel teemadel. Üheks edulooks peetakse kooseluseaduse vastuvõtmist. «Ühiskonnale on saadetud signaal, et samasooliste paaride õigust pereelule tunnustatakse võrselt,» ütles Sepper. «Probleem tekib siis, kui sellel aastal kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võeta,» lisas ta.

Läbimurdeks peetakse ka seda, et eelmisel aastal mõisteti töövaidluskomisjoni või kohtu poolt diskrimineeritutele välja 71 000 euro ulatuses hüvitisi ning viieteistkümnest voliniku poolt töövaidluskomisjonis või kohtus abistatud inimesest sai 13 vaidlusele positiivse lahendi.

Voliniku pädevusi tuleks laiendada

Eelmisel nädalal avalikustatud uuringu MIPEX 2015 kohaselt on Eesti võrdse kohtlemise poliitika osas 38 riigi võrdluses 34. kohal. Suutmatus võrdõiguslikkust tagada on uuringu kohaselt põhjendatav nõrkade võrdõiguslikkust tagavate institutsioonidega ning riigi suutmatusega pühenduda põhiliste võrdõiguslikkuse poliitikate ja meetmete elluviimisele.

«Hetkel saame me kaebuste ja nendega seotud dokumentide põhjal anda hinnangu, kas inimest on diskrimineeritud. See hinnang ei ole aga juriidiliselt siduv ega võimalda volinikul pöörduda enda nimel kohtusse või töövaidluskomisjoni,» kirjeldas Mari-Liis Sepper praeguse seadusega ettenähtud pädevuste piisavust.

«Tegime sel aastal ettepaneku, et volinik võiks kliendi asemel ise kohtusse pöörduda, praegu on meie roll vaid nõuandev ja abistav, samuti saame vajadusel palgata advokaadi,» ütles Sepper.  Voliniku võime ise kohtusse pöörduda on oluline, sest tihti pole Sepperi sõnul kannatanu valmis kohtuteed enda ellu lubama ning seetõttu jäävad olulised teemad üles võtmata.

Lisaks võiks Sepperi sõnul voliniku pädevusse kuuluda ka lepitusmenetluse läbiviimine.

Tagasi üles