Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut saavad uued juhid

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keele Instituudi direktoriks saab Tõnu Tender.
Eesti Keele Instituudi direktoriks saab Tõnu Tender. Foto: Lauri Kulpsoo

Teaduspoliitika komisjon tegi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile ettepaneku sõlmida tööleping Tõnu Tenderiga Eesti Keele Instituudi (EKI) direktori ametikohale ja Urmas Sutropiga Eesti kirjandusmuuseumi direktori ametikohale.

Konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu. Eesti kirjandusmuuseumi uus direktor asub ametisse 1. juulil ja EKI uus direktor 1. septembril. Direktorite ametiaeg kestab viis aastat.

Tõnu Tender on lõpetanud eesti filoloogia eriala Tartu Ülikoolis. 2010. aastal kaitses ta samas doktorikraadi. Alates 2001. aastast töötab ta haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonnas ja alates 2014. aastast on Tartu Ülikoolis keelesotsioloogia teadur.

Varasematel aastatel on Tõnu Tender töötanud lektori ja eesti keele õpetajana ning olnud Emakeele Seltsi teadussekretär. Ta kuulub mitmesse rahvusvahelisse erialaorganisatsiooni.

Urmas Sutrop on olnud EKI direktor alastes 2000. aastast ja Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professor alates 2006. aastast. Varasematel aastatel on ta töötanud Eesti Biokeskuses, eksperimentaalbioloogia instituudis ja firmas Estar-Strip.

Doktorikraadi kaitses Urmas Sutrop Saksamaal Konstanzi ülikoolis 1998. aastal. Ta on juhtinud erinevaid grante ja projekte.

EKI on teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti kirjakeele korraldamise ja arendamisega, sõnaraamatute koostamise ja toimetamisega, andmekogude hooldega ning neid tegevusi toetavate alus- ja rakendusuuringutega ning eesti keele keeletehnoloogilise toe loomisega.

Eesti kirjandusmuuseumi kui teadus- ja arendusasutuse põhieesmärk on rahvusliku identiteedi püsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles