Täna avaldatud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust selgub, et Eestis elavad inimesed usaldavad kõige rohkem kaitseväge ja politseid ning kõige vähem riigikogu ja valitsust, muukeelne elanikkond hindab aga kõige kõrgemalt kirikut.
Eestlased usaldavad enim politseid ja kaitseväge, muust rahvusest elanikud kirikut
11. juuni 2015, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrge usaldus kaitseväe ja politsei vastu on tingitud eelkõige eestlaste positiivsest suhtumisest. Muust rahvusest inimeste usaldus Eesti riigi ja selle institutsioonide vastu on märkimisväärselt madalam, seda eriti kaitseväe ja presidendi suhtes. Samuti usaldavad muud keelt emakeelena kõnelevad isikud võrreldes eestlastega vähem nii politseid, valitsust kui riigikogu.
Üks uuringu läbiviijatest, Kristina Kallas, usub et poliitilise usalduse väljakujundamisel on suur roll meedial. «Kaitsevägi on olnud positiivses meediakuvandis ning nendega seoses ei tule viimastest aegadest ka ühtegi skandaali meelde. Valitsuse ja riigikogu puhul, nagu teada on, tekib skandaal skandaali järel,» selgitas ta.
Kõige suurem lõhe eestlaste ja teisest rahvusest pärit elanike vahel tuleb välja usalduses presidendi ja kaitseväe vastu. Fakt, et usalduse puudumine mitte-eestlaste hulgas on täheldatav just presidendi suhtes, kel puudub reaalne võim, ning kes kannab avalikkuses vaid esindusfunktsiooni, on Kallase sõnul seotud pigem konkreetse riigipea isikuga. «See on seotud praeguse presidendi isikuga. Teda usaldatakse vähem puhtalt sellepärast, et tegemist on Ameerikas sündinud ja üles kasvanud inimesega. Vene telekanalite mõjusfääris oleva inimese seisukohast on mõistetav, et temasse suhtutakse skeptiliselt,» ütles Kallas.
Uuringus tuuakse positiivsena välja asjaolu, et kuigi muukeelse elanikkonna usaldus politsei ja kaitseväe suhtes on madal, on see võrreldes varasemate aastatega siiski suurenenud ning teisest rahvusest noored suhtuvad poliitilistesse institutsioonidesse paremini kui vanemad inimesed. Śee annab ekspertide hinnangul lootust, et tulevikus peale kasvav muud keelt emakeelena kõnelev elanikkond suhtub Eesti riiki senisest paremini.
Lootust mitte-eestlaste usalduse kasvu osas annab ka fakt, et uuringu kohaselt on ühiskonnas keskmise ja tugeva riigiidentiteediga muukeelseid elanikke kokku 83%. Monitooringu sisujuht Raivo Vetik rõhutab, et eestlaste hulgas on see näitaja sama kõrge: «üks uuringu põhjal tehtavaid positiivseid järeldusi on, et muukeelsed elanikud omavad sama tugevat rahvusidentiteeti kui meie,» selgitas ka. Uuringu kohaselt on see, kui tugevalt inimene end riigiga seostab, usaldusküsimustega tugevas korrelatsioonis.
Lisaks torkab uuringust silma eesti keelt emakeelna mittekõneleva elanikkonna kõrge usaldus kiriku suhtes, mis on eestlastega võrreldes oluliselt suurem.
Uuringus mõõdeti usaldust neljapallilisel skaalal ning usaldusväärsemate institutsioonide skoor jäi 3 ja 4 vahele, samal ajal kui negatiivsemas valguses olijate tase oli pigem 2 ümber.