Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami sõnul on Eestil olnud niigi oma immigratsioonipoliitikaga ajalooliselt probleeme olnud ja see teeb Eestile põgenike vastuvõtmise ka keerukamaks, ühtlasi oleks Eesti pidanud Euroopa Komisjonile (EK) oma seisukohti põgenike asjus palju varem selgitama.
«Meil on ju pidev stress oma intergatsiooniga, mida on takistanud Moskva poole propaganda, et ei tasu pingutusi teha, et eesti keelt õppida ja integreeruda, sest varsti vana normaalne olukord taastub,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Kelam BNS-ile.
«Sellele argumendile tuleks mõelda ilma igasugu alavääristava suhtumiseta meie mittekodanikesse või hiljuti kodakondsuse saanutesse, nad on teretulnud, aga samal ajal pole mingit põhjust lihtsalt vaadata kõrvale sellest reaalsest olukorras, mis on meie eripära ja mis teeb meile ka uute põgenike vastuvõtmise keerukamaks,» lisas ta.
Kelami sõnul oleks aga tulnud Eesti positsiooni juba varem Euroopa Komisjonile selgitada. «Mis mind teeb väga murelikuks, on see, et kas Eesti tegi mingi ettevalmistused oma rahvusliku positsiooni selgitamiseks ja põhjendamiseks. Ilmselt ei ole tehtud,» ütles saadik, lisades, et Brüsselis teatsid Eesti diplomaadid kavandatud sammudest juba rohkem kui aasta tagasi.
Kavandatud 1000 põgeniku Eestisse jõudmist Kelam ei usu ja märkis, et sündmustest ei tasuks ette rutata. «Minu põhimõte on, et Eesti ei loobu oma solidaarsusest, aga igal liikmesriigil peab oleme piisav paindlikkus, et ta rakendab seda solidaarsust selliste abinõudega, mis on temale vastuvõetavad ja kohased,» sõnas ta. «Näiteks kas me ei saaks seda kompenseerida näiteks suurema rahalise panusega, tehnikaga, spetsialistidega või millega iganes.»