Halb vene keele oskus maksab eestlastest tööotsijatele kätte, seades nad tööturul tahapoole riigikeelt rääkivatest mitte-eestlastest.
Eesti keelt rääkivad venelased on tööturul vene keelt mitteoskavatest eestlastest vajatumad?
11. juuni 2015, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti integratsiooni monitooringu põhjal selgub, et mitte-eestlastel on teatud juhtudel töökohal võimalik hakkama saada ka riigikeelt kõnelemata, samal ajal kui eestlastelt eeldavad paljud töökohad vene keele oskust. Valdkonda uurinud Jüri Kruusvalli sõnul pilt aga nii must-valge ei ole: «edukas saab olla mõlemat keelt kõneldes, tööturu keelevajaduse põhjal on keeruline inimeste edukust hinnata » ütles ta.
Monitooringu põhjal vajavad peaaegu kõik eestlased oma töökohal hakkama saamiseks emakeelt ning kaks kolmandikku tööl käivatest vastanutest tõid välja, et nad ei saaks oma ametit pidada ilma vene keele oskuseta. Seejuures on inglise keele oskus Eestis töötavate inimeste jaoks eluliselt vajalik ligikaudu pooltel juhtudel.
Samas oskavad tööl käivad eestlased paremini just inglise keelt. Nendest, kes vajavad tööl ingilise keele oskust, suudab seda tegelikkuses vajalikul tasemel rääkida 77% eestlastest, samal ajal kui vene keele oskuse puhul on sama näitaja 63%.
Teise rahvusesse kuuluvatest elanikest vajavad oma töökohal eesti keele oskust ligi 70% inimestest ning inglise keele oskust nõutakse ligi kolmandikul juhtudest.
Samas oskavad tööl käivad teiste rahvuste esindajad inglise keelt ainult pooltel juhtudel ning see näitaja on eestlastega võrreldes mõnevõrra madalam.
Eesti keele oskus jääb tööl käivate mitte-eestlaste hulgas 60% piirimaile.