Riigikogu komisjonid esitasid täna Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Komisjoni pagulaskvootide asjus oma arvamused, mis ühtivad valitsuse seisukohaga, et Eesti ei saa nõustuda kohustuslike põgenikekvootidega.
Riigikogu komisjonid toetavad pagulaskvootide küsimuses valitsuse seisukohta
11. juuni 2015, 19:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiseaduskomisjon toetas vabariigi valitsuse seisukohta. Samuti oli komisjon seda meelt, et Euroopa Liit peaks leidma võimalusi, kuidas aktiivsemalt tegeleda pagulaskriisiga juba lähteriikides,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (RE) Postimehele.
Valitsus otsustas teisipäevasel kabinetinõupidamisel, et Eesti on valmis võtma vastavalt võimalustele vabatahtlikult vastu piiratud arvu põgenikke, kuid ei nõustu kohustuslike põgenikekvootidega. (Loe lähemalt siit.)
Sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles samuti, et komisjon toetas täna valitsuse seisukohta. «Nõustusime sellega, et Eesti saab pagulasi vastu võtta vabatahtlikult, kuid me ei saa nõustuda kohustuslike kvootidega,» lausus Kokk.
«Kindlasti on vaja teha põhjalik analüüs, millised võimalused ja milline võimekus on Eestil üldse varjupaigataotlejaid ja pagulasi vastu võtta,» lisas ta.
Kokk rõhutas, et Eesti peab olema põgenike probleemis solidaarne.
Ka õiguskomisjon on seisukohal, et Eesti ei saa nõustuda kohustuslike põgenikekvootidega. Ent Eesti ei saa jääda ka Vahemere rändekriisi pealtvaatajaks, rõhutas õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE).
«Meil tuleb anda vabatahtlik panus kriisi tagajärgede leevendamiseks ja rändesurve all olevate riikide abistamiseks,» lausus ta. «Lähtudes solidaarsusprintsiibist oleme valmis vabatahtlikult vastu võtma piiratud arvu põgenikke, mis vastab Eesti rahvastiku ja majanduse osakaalule Euroopa Liidus.»
Õiguskomisjoni esimehe sõnul on oluline, et valitsus abistaks rändesurve all olevaid liikmesriike ka kohapeal ning jätkaks probleemide tekkepõhjusega tegelemist. Seda näiteks Frontexi operatsioonide näol.
Samuti soovitab õiguskomisjon pöörata enam tähelepanu pagulaste eesti keele õppele, mis peaks olema kohustuslik. Ka tuleb komisjoni hinnangul võimalikult kiiresti leida võimalused pagulaste tööle rakendamiseks.
«Valitsus peab töötama välja hea ja toimiva pagulaspoliitika, mis hõlmab ka mittetulundussektori, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused,» leidis Pikhof.
Õiguskomisjoni hinnangul tuleb enam tähelepanu pöörata ka sellele, et selgitada välja ja eristada pagulaste staatust – kes on majanduspagulased ja kes sõjapagulased. Samuti leidis komisjon, et tuleks parandada ja täiendada meetmeid majanduspagulaste tagasisaatmiseks.
«Kultuurikomisjon toetab üldiselt Eesti seisukohti,» ütles komisjoni esimees Laine Randjärv.
«Samas peame oluliseks, et Eesti seisukohad väljendaksid selgelt, et pagulaste vastuvõtmist tuleb käsitleda tervikliku protsessina, mis tähendab, et tegemist on pagulaste sulandamisega Eesti kultuuri- ja haridusruumi,» lisas Randjärv.
Tema sõnul vajab see laialdasi tugimeetmeid, nagu keeleõpe, kohanemisprogrammid, psühholoogiline tugi nii pagulastele kui ka kohalikele elanikele, KOV juhtide koolitusi jne.
«Praegusel hetkel Euroopa Liidu kavandatavad rahalised vahendid ei ole piisavad ja neid on vaja suurendada,» leidis kultuurikomisjoni esimees.