Pagulaste Eestisse toomine Euroopa Komisjoni soovitud mahus mõjutab üldhariduse pakkumist, muuhulgas on tõenäoline, et rassivaen võib kanduda koolidesse ja suurendada koolivägivalda, leiab haridus- ja teadusministeerium (HTM) oma analüüsis.
Ministeerium: pagulastega võib kaasneda koolivägivalla kasv
12. juuni 2015, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HTM leiab, et kui Eesti peaks vastu võtma üle 1000 põgeniku, siis oleks läbivalt vaja keskenduda uut tüüpi haridusteenuste pakkumisele, mida praegu sellises mahus ei pakuta. See aga tooks omakorda kaasa inimeste koolitusvajaduse, mis eeldab nii hariduse valdkonnas raha ümber jaotamist, aga ka lisaressursse, aega, hoiakute muutmist ja muud sellist.
HTM tuletab, et 1064 põgeniku korral ulatuks laste arv ligi 400-ni, mis nõuaks koheselt alushariduse õpetajate kompetentsi tõstmist laias mastaabis. Samas põgenike väiksem arv, 50-60 last, võimaldab korraldada väiksemamahulisi koolitusi ning olemasoleva kompetentsi jagamist.
Euroopa Komisjoni pakutud põgenike arvu vastuvõtmise korral oleks lisarahastus õpetajakoolituseks väga vajalik, sest neid koole ja lasteaedu, kus on olemas kultuuridevahelise dialoogi kompetents, on vähe. «Oskus õpetada õpilast, kes ei oska ei õppekeelt, ega ka ühtegi teadaolevat vahenduskeelt, näiteks inglise või vene keelt, on olemas vaid üksikutel õpetajatel,» märgib HTM.
Ühtlasi toob HTM oma analüüsis välja, et praegu on seoses pagulastega levinud väga palju irratsionaalseid hirme, mis väljenduvad vihakõnes nii sotsiaalmeedias, sõnavõttudes, netikommentaarides ja nii edasi. «Lastevanemate vimm kandub üle lastele ja rassivaenust põhjustatud koolivägivald on tõenäoline. Suurema arvu juures kui eelnimetatud 50-60 last, tuleb luua ajutiselt eraldi nõustamismehhanism just sellele sihtgrupile mõeldes. Võimalik, et tuleb luua ka süsteemsem teavitusprogramm vihakõne maandamiseks,» leiab HTM.
Eesti keele õppest rääkides tõdeb HTM, et praegu on eraldatud 1 000 000 eurot eesti keelest erineva emakeelega õpilaste riigikeele õppe toetamiseks ning see eelarve on juba praegu kitsaks jäänud. «Uussisserändajate saabumisel on vajalik keeleõpe eesti keelest erineva emakeelega õpilastele lisatundide eelarve suurendamine. Näiteks 2015. aastal on 94 uusimmigrandi lapse õpet lisatoetatud ligi 38 000 euroga,» märkis HTM.