Ansip ootab digitaalse ühisturu ettepanekute kiiret menetlemist
12. juuni 2015, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu voliniku Andrus Ansipi sõnul ootab komisjon küll digitaalse ühisturu strateegia ettepanekute kiiret menetlemist, samas on erinevate huvide tõttu ette näha, et kergeid võite ei ole tulemas ja erinevad liikmesriigid võivad ettepanekutesse erinevalt suhtuda.
"Me oleme seda strateegiat koostanud koos liikmesriikidega ja me oleme kõikidest liikmesriikidest saanud ka väärtuslike ettepanekuid, mida me oleme strateegia koostamisel arvestanud. Me oleme saanud neid ettepanekuid Euroopa Parlamendi erinevatelt parteigruppidelt ja komiteedelt, oleme kogunud ideid rohujuure tasandilt," kommenteeris Ansip BNS-ile.
"Kuna protsess on olnud väga kaasav, on meil põhjust loota, et kõigi nende ettepanekute menetlemine, mille me kavatseme teha sel ja järgmisel aastal, saab olema kiirem ja edukam kui mõnede varasemate Euroopa Komisjoni ettepanekute menetlemine. Aga ma ei tahaks luua illusioone, on küllalt palju varjatud huve ja isegi mitte nii varjatud huve, mis sooviksid kas kaitsta siis status quo'd või siis piirduda väga minimaalsete muudatustega. Mitte mingeid kergeid võite ei ole tulemas. See on tervenisti üks ülesmäge ronimine, kuid ma usun, et lõppkokkuvõttes me oleme edukad," rääkis ta.
Digitaalse ühtse turu strateegia on Ansipi sõnul terviklik, kus on seatud 16 eesmärki. "Ei saa öelda nii, et kui pooled saavutatakse, siis me oleme poolel teel ühtse digitaalse turu loomisele EL-is, tegelikult tuleb kõigi nende eesmärkide saavutamiseks teha väga tugevat tööd ja terviklikult kõik eesmärgid saavutada. Digitaalse ühtse turu puudumisel on hind ja see hind Euroopa Parlamendi viimaste analüüside põhjal on 415 miljardit eurot aastas, see on tohutu summa ja mitte millegagi pole põhjendatud taoliselt summast loobumine," sõnas volinik.
"Küsimus pole ainult rahas, vaid küsimus on ka inimeste põhiõiguses. Kui inimesed ületavad piiri, siis nad ei pea loobuma mingitest asjadest, mille nad on ühes liikmesriigis soetanud, geoblokeering füüsilises mõttes on EL-i õiguse vastane. Asju piiril ei konfiskeerita, kuid paraku praegu, kui oled soetanud mingi digitaalse sisu ühes liikmesriigis, siis see teises liikmesriigis ligipääsu sellele sisule ei pruugi enam olla," lisas ta.
Komisjon ei taha Ansipi sõnul jätta ettepanekute tegemist oma mandaadi lõpuaastatesse. "Me soovime need ettepanekud ära teha sellel ja järgmisel aastal, sest kui jätta neid lõpu poole, siis võib tähendada kergesti seda, et tulevad uued valimised ja uuel komisjonil on võimalik öelda, et inimesed valisid muudatuste poolt ja võtta need ettepanekud, mis mandaadi lõpus tehakse, lihtsalt menetlusest tagasi," selgitas Ansip.