Loe, kuidas põhjendas neli TTÜ kuratooriumi liiget ekspertiisist keeldumist

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rektorivalimine 22. mail.
Rektorivalimine 22. mail. Foto: Edmond Mäll / TTÜ

Neli TTÜ kuratooriumi liiget saatsid neljapäeval ülejäänud liikmetele, täna ka ülikooli nõukogule, allkirjastatud pöördumise, kus tõid välja põhjused, miks ei pea hääletussedelite ekspertiisi õigeks ja tegid ühtlasi ettepaneku kutsuda kokku kuratooriumi erakorraline koosolek.

Kiri täismahus:

Lgp TTÜ Kuratooriumi liikmed,
 
Soovime käesolevaga esitada oma arusaama ja ettepanekud TTÜ rektori valimiste osas tekkinud olukorra mõistlikuks lahendamiseks:
 
Allakirjutanud neli TTÜ kuratooriumi liiget esitasid TTÜ rektori valimiskomisjonile avalduse, milles kinnitasid allkirjaga, et TTÜ rektori valimiste viimases viiendas voorus 22. mail 2015 hääletasid nad rektori kandidaadi Jaak Aaviksoo vastu. Seega oleks pidanud rektori kandidaadi vastu olema 4 häält, aga hääletustulemusena fikseeriti 8 poolt ja 3 vastu häält. Kuna TTÜ rektori valimiseks kuratooriumis pidi TTÜ seaduse § 4 lg 6 kohaselt olema kandidaadi poolt 2/3 kuratooriumi liikmetest, siis palusime valimiskomisjonilt lahknevusele selgitust.
 
Valimiskomisjon koosseisus Sulev Mäeltsemees, Laur Hiob, Robert Kitt ja Kai Aviksoo vastas 3. juuni 2015 kirjaga, et valimiskomisjon luges üle häältelugemise komisjoni (koosseisus Kai Aviksoo ja Laur Hiob) esitatud viienda hääletusvooru hääletussedelid ja sai kinnitust, et 22. mail 2015 hääletas rektori valimise viimases (viiendas) voorus 11st kuratooriumi liikmest kaheksa liiget Jaak Aaviksoo poolt ja kolm liiget vastu. Kuivõrd valimiskomisjoni koosseisust poole moodustasid häältelugemiskomisjoni liikmed, siis on samad isikud kontrollinud sisuliselt iseenda tegevust. Valimiskomisjoni vastusest oma küsimusele me vastust ei saanud.
 
Järgnevalt on kuratooriumi esimees Sandor Liive pöördunud 08.06.2015 allakirjutanute poole palvega osaleda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidavas «ekspertiisis», täpsemalt anda selleks oma sülje-, sõrmejälje- ja käekirjaproovid. Samuti on Sandor Liive avaldanud ajakirjandusele rektori salajase hääletuse asjaolusid ning oma eeltoodud initsiatiivi, jättes mulje, et tema poolt korraldatav «ekspertiis» lahendavat rektori valimised ja taastavat usalduse selle suhtes.
 
Leiame, et kuratooriumi esimehe välja pakutud «ekspertiisi» läbiviimine on tema pädevusest väljuv ja ebakohane viis antud küsimuse lahendamiseks.
 
TTÜ kuratooriumi esimehel ei ole mingit pädevust läbi viia, korraldada või määrata ekspertiisi, veelgi enam suunata kedagi selleks sülje-, sõrmejälje- või muid proove andma. On küsitav, kas EKEI põhimääruse kohaselt oleks praegusel viisil ekspertiisi kokkuleppiminegi ja seega ka läbiviimine õiguslikult üldse võimalik. Taolist ekspertiisi oleks pädev määrama Eesti Vabariigis kohus, hinnates eelnevalt, kas ekspertiis on üldse asjakohane. Kui ekspertiis peakski asjakohane olema, siis tagaks kohus ekspertiisi tõendusväärtuse. Õigust saab Eesti Vabariigis mõista vaid kohus, mitte TTÜ kuratooriumi esimees ega tema poolt omal initsiatiivil ja äranägemisel korraldatud «ekspertiis». Erinevalt kohtu poolt määratud ekspertiisist puudub sellise omaalgatusliku «ekspertiisi» läbiviijal igasugune vastutus oma arvamuse eest, pigem peab asuma seisukohale, et tegemist oleks suvaliselt määratud isiku suvalise arvamusega, mis on antud suvalise isiku suvalise tellimuse kohaselt.
 
Rektori valimise sedelid ei ole allkirjastatud, et läbi saaks viia käekirjaekspertiisi. Pelgalt ristikese tegemise kaudu ei ole võimalik tuvastada, kelle poolt vastav ristike tehtud on ning usutavasti ekspertiis siinkohal kategoorilises vormis vastust anda ei saa. Samuti ei saa küsimust lahendada sõrmejäljeekspertiis, kuivõrd ilmselt võivad kõikide voorude hääletussedelid kanda häältelugemiskomisjoni liikmete sõrmejälgi, samal ajal aga ei pruugi kõik liikmed olla jätnud oma hääletussedelitele oma sõrmejälgi jne. On juba ette teada, et igal hääletussedelil on rohkem kui ühe isiku sõrmejäljed, järelikult ei ole võimalik tuvastada seda, kes kuidas hääletas. Samuti on meile mõista antud, et kuratooriumi esimehe nägemuses tuleks eksperdile esitada kokku neli hääletussedelit, mitte kõik samas hääletusvoorus täidetud sedelid ning millegagi ei ole tagatud ka see, et uuritavad sedelid on just vaidlusaluse viienda vooru sedelid. Eeltoodult ei saa ekspertiis ka faktiliselt mingit tulemust anda.
 
Kokkuvõttes leiame, et selline «ekspertiis» ei saa tekkinud küsimust ei õiguslikult ega sisuliselt lahendada. Ekspertiisi läbiviimise osas on sedavõrd suured küsitavused, et me ei saa seda sõltumatuks ja erapooletuks küsimuse lahendamise viisiks pidada. Lisaks on juba ette teada, et ekspertiisi tulemus ei oma ega saa omada mingit tähendust rektori valimiste tulemustele. Parimal juhul saab «ekspertiis» vastata kuratooriumi esimehe poolt esitatud kontekstist väljarebitud küsimusele, mitte aga anda hinnangut, kas rektor sai kuratooriumis seaduslikult valitud. Kipume siinkohal nõustuma arvamusega, et hääletussedelite «ekspertiis» meenutab pigem PR-trikki kui soovi tekkinud olukorda mõistlikult lahendada. Veelgi vähem oleme seisukohal, et tegemist oleks kohase ja austusväärse lahendusega tekkinud küsimusele, kas 2/3 kuratooriumi liikmetest olid rektori kandidaadi poolt.
 
Kui eesmärgiks oleks anda õiguslikult pädev hinnang rektori valimisele kuratooriumis, peaks igakülgselt hindama kogu valimisprotsessi vastavust õigusaktides selleks ette nähtud korrale, sealhulgas hindama kõiki küsitavusi, mis valimisprotsessi osas antud juhul tekkinud on. Muuhulgas tuleb tuvastada täpselt valimistel toimunu ja kas ning kuidas see on protokollitud (sh valimiskasti kontroll, sedelite kontroll, häälte lugemise kontroll, sedelite pitseerimine ümbrikusse, sedelite valimise aegne ja järgne käsitlemine, jne). Samuti tuleks anda hinnang, kas Sandor Liive poolt valimiste salajasuse rikkumise järgselt saab neid valimisi üldse enam seaduslikeks pidada.
 
Juhime tähelepanu, et TTÜ kuratooriumi 22.05.2015 otsusega nr 7 kinnitatud «Hääletamise kord 2015. a rektori valimisel» punkt 1.3, mille kohaselt võib hääletamiskorrast kuratooriumi koosseisu konsensuslikul otsusel kõrvale kalduda, muutes või täiendades korda enne vastava toimingu tegemist, on muuhulgas vastuolus TTÜ kuratooriumi 22.01.2015 otsusega nr 1 kinnitatud «Rektori valimise kord» punktiga 7.1. Nimetatud sätte kohaselt, kui rektorikandidaat ei saa vähemalt 2/3 kuratooriumi liikmete poolthäältest, loetakse valimised nurjunuks ja kuratoorium nimetab kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja. Kuratooriumil puudus seega õigus võtta 22.05.2015 istungil vastu otsust korraldada ühele kandidaadile veel ka viies hääletusvoor (see eeldanuks Rektori valimise korra muutmist, mida ei ole tehtud). Peale neljandat hääletusvooru, kus osales vaid üks kandidaat, kes ei kogunud 2/3 nõutavat häälteenamust, tulnuks valimised nurjunuks lugeda.
 
Tegelikkuses on oluline selgitada välja kuratooriumi liikmete tegelik tahe valimistel. Kellegi eesmärgiks ei tohiks olla, et TTÜ rektor valitakse ühe või teise menetlusliku nipi või «ekspertiisi» kaudu - rektori valimiseks on muuhulgas oluline, et tema poolt oleks üheselt vähemalt 2/3 kuratooriumi liikmetest. Mingit vaidlust ei ole, et neljandas voorus ei saanud rektori kandidaat nõutavat 2/3 kuratooriumi liikmete häältest. On õiguslikult tugevalt kaheldav, kas kuratoorium sai üldse viiendat vooru korraldada või tulnuks koheselt peale neljandat vooru fikseerida rektori valimiste läbikukkumine. Samuti on eeltoodult äärmiselt kaheldav, kas «viiendas» voorus sai rektori kandidaadi poolt olla 2/3 kuratooriumi liikmetest, kui üle 1/3 kuratooriumi liikmetest on oma vastava tahte osas teistsuguselt veendumusel.
 
Eeltoodust tulenevalt teeme käesolevaga ettepaneku kutsuda kokku kuratooriumi erakorraline istung. Teeme konkreetse ettepaneku panna hääletusele otsuseprojekt tunnistada kehtetuks 22.05.2015 rektori valimiste neljanda ja viienda vooru tulemused ning läbi viia viimase vooru (ühe kandidaadi) kordushääletus.
 
Isegi kui TTÜ nõukogu ei peaks kasutama TTÜ seaduse § 5 lg 3 p 10 sätestatud toimunud kaheldava väärtusega kuratooriumi «otsuse» suhtes vetoõigust, siis ei saa olla vaidlust selles, et rektori ametisse kinnitamiseks on veel vajalik kuratooriumi 2/3 häälteenamusega vastavat otsust. Allakirjutanud, kes moodustavad üle 1/3 kuratooriumi liikmetest, avaldavad, et nad ei saa hääletada sarnaselt «valitud» rektori ametisse kinnitamise poolt.
 
Ettepaneku esitamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 30.11.2000 määrusega nr 395 kehtestatud «Kuratooriumi liikmete arv ja nende volituste kestus ning kuratooriumi töökord» § 4 lg 2, mille kohaselt kutsutakse kuratooriumi erakorraline istung kokku vähemalt ühe kolmandiku kuratooriumi liikmete ettepanekul.
 
Leiame, et sellisel moel saaks kuratoorium kogu koosseisus (mitte ainuisikuliselt selle esimees) arutada ja otsustada, kuidas edasi tegutseda ning milline on ikkagi kõige õigem viis välja selgitada, kas kuratooriumi 2/3 liikmete tahe on valida Jaak Aaviksoo rektoriks või mitte, sealhulgas kas eelistada selleks suvalise «ekspertiisi» läbiviimist või kuratooriumi liikmete tegeliku tahte väljaselgitamist. Meie siiras seisukoht on, et TTÜ rektori valimiste puhul ei tohiks määravaks osutuda ühed või teised menetluslikud nipid, vaid TTÜ kuratooriumi tegelik tahe. Loodame siiralt, et kuratooriumi esimees austab viimast.
 
Lugupidamisega
Heiti Hääl, Rainer Kattel, Margus Lopp, Mart Saarma
 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles