Eesti Arboristide Ühing toob Tallinna Euroopa puu-pealinnade kaardile

Tallinnast saab Euroopa 9. puu-pealinn.

FOTO: Erakogu

Reedel, 19. juunil astub Tallinn üheksanda linnana Euroopa puu-pealinnade kaardile, auväärne tiitel antakse üle Euroopa Puuhoolduse Nõukogu (EAC) 2015. aasta üldkoosolekul.

Tallinnast saab Euroopa 9. puu-pealinn.

FOTO: Erakogu

Tallinnast saab Euroopa 9. puu-pealinn.

FOTO: Erakogu

Eesti keeles kõlab sõnakombinatsioon puu-pealinn veidi kahemõtteliselt, ingliskeelsena eelpool kirjeldatud kalambuur siiski ei tööta: European City of the Trees ehk lühidalt ECOT (vt http://www.more-trees-please.com/). Aga naljahambad võivad rahumeeli puupealinna mõiste kasutamist jätkata – heatahtlik nali on alati omal kohal.

Millega Tallinn puu-pealinna tiitli ära on teeninud?

Euroopa puu-pealinna tiitel antakse EAC liikmesriigi ühele linnale, kus ekspertide hinnangul väärtustatakse puude rolli linnakeskkonnas ja inimajaloos ning panustatakse puude ja nende hooldusega seotud teadlikkuse suurendamisse. Lisaks eeldatakse, et tiitlikandidaadiks olev linn tunnustaks arboristide panust tänapäevaste puuhooldusvõtete kasutamisel linnapuude hoolduses.

ECOT 2015 tiitliga tunnustatakse Tallinna edukat tegevust linnapuude istutamisel, hooldamisel, säilitamisel ning teistele Eesti linnadele puuhoolduse vallas eeskuju pakkumisel. Žurii väärtustas seda, et kõik puud, millele taotletakse Tallinnas raieluba või hoolduslõikusluba, vaadatakse kohapeal enne loa andmist üle ning seda ka eramaal kasvavate puude puhul. Muljet avaldas ka, et linnal on infosüsteem, kuhu kõik andmed kirja pannakse ning et kõik väljastatud load on ka avalikult kättesaadavad. Lisaks rohkele rohelusele ja puuhoolduse valdkonnas tehtule avaldas žüriile erilist muljet Tallinna kasuks otsuse langetamisel meil kehtiv asendusistutuste kohustus, mille kohaselt tuleb iga langetatud puu asemele istutada teatud arv uusi puid. Kui palju just, see oleneb eeskätt langetatud puu haljastusväärtusest. Eks puu-pealinnade kodulehe veebiaadresski räägi ise enda eest: aadressi osa 'more-trees-please' (rohkem puid, palun!) kannabki just neidsamu väärtusi.

Milles seisnevad tiitli saamisel ühingu teened?

Öeldakse, et tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Eesti Arboristide Ühing asutati aastal 2008 kümnekonna asutajaliikmega. Praeguseks on liikmete arv tõusnud poolesajani ning alates aastast 2012 kuulub ühing Eesti esindajana ka Euroopa Puuhoolduse Nõukogusse (European Arboricultural Council – EAC).

EAC loodi 1992. aastal ja selle peakontor asub Saksamaal. EAC on arboristide ühingute katusorganisatsiooniks, millega on liitunud 21 Euroopa riigi ühingud. EAC eesmärkideks on Euroopa arboristide kutseoskuste parandamine puuhoolduse kvaliteedinõuete ühtlustamise, nö käbist-kännuni õppematerjalide väljaandmise ning rahvusvaheliste kutsesertifikaatide omistamise ning selleks vajalike protseduurireeglite väljatöötamise kaudu. Euroopa Puuhoolduse Nõukogu kõrgeimaks organiks on iga-aastane üldkoosolek, mille korraldamine, nagu eelpool öeldud, on tänavu Eesti Arboristide Ühingu õlul.

Edendamaks ja tunnustamaks puuhoolduskultuuri annab EAC igal aastal mõnele oma liikmesriigi linnale välja puude pealinna (City of the Trees) aunimetuse. Esmakordselt anti tiitel välja aastal 2007 Hispaania linnale Valenciale. Tänavu saabuvad 21 Euroopa riigi arboristika eestvedajad Tallinnasse, et tunnustada Eestis tehtut ning ühtlasi pidada organisatsiooni aastakoosolek.

ECOT tiitli (European City of the Trees 2015) üleandmise ja EAC aastakoosoleku raames toimub 19. juunil ka Tallinnas Kelchi pärna uue piirde ja infotahvli avamine.

Eesti Arboristide Ühing

Formaalset infot, mida ühingu kodulehe külastaja sealt leiab, allpool enam ei korrata. Pigem pööratakse tähelepanu vaimsetele väärtustele, mida ühing kannab ja mis ametlikes kirjetes ei kajastu. Ühinguks olemise üheks suuremaks mõtteks on kujunenud üksteist toetava ja arendava koostöö edendamine. Seda  mõtet aitavad kanda praeguseks juba päris kenasti juurdunud traditsioonid: suvepäevad (mis tänavu on juba viiendad), seminarid ning talgud vanades mõisaparkides. Üritused on olnud avatud nii ühingu liikmetele kui kõigile huvilistele – ikka eesmärgiga laiendada puuhoolduse kandepinda, mis ongi ühingu eesmärgiks. Ühingu ühistegemised ja teadmistejanu väljenduvad ka rahvusvahelises ühisõppimises. Selle nimel on sõlmitud suhted Läti arboristidega ning Soome arboristide ühinguga. Nii käidigi 2013. aasta suvepäevade raames tutvumas Läti kolleegide tegemistega, 2014. aasta suvepäevadel oli lätlaste esindaja meie külaliseks ning tänavuste suvepäevade raames tutvutakse Soome arboristide ühingu tegemistega. Ühingu liikmed on osalenud ka Soome arboristide korraldatud seminaridel.

Alati tuleb töös ette ka vigu – puu ei ole standardne mutter, mille töötlemiseks on vaid üks õige viis. Ühingu põhimõtteks on, et vigadele juhitakse tähelepanu, kuid samas välditakse lahmivat kriitikat. Vigadest õpitakse ja minnakse edasi. Uuteks väljakutseteks ühingule saab tõenäoliselt puuhoolduse, istutusmaterjali kvaliteedi ja puude ehitusaegse kaitsega seotud regulatsioonide kaasajastamine või väljatöötamine, koolituste pakkumine ja koostöö edendamine nii naabermaade sõsarorganisatsioonidega kui kodumaiste, lähedastes valdkondades tegutsevate organisatsioonidega. Ühistalgud ongi juba peetud koos Eesti Maastikuarhitektide Liiduga Ravila mõisa pargis 25.-26. aprillil. Varasemalt on korrastatud Anija parki.

Ühing on avatud ka uutele tulijatele. Teretulnud on need, kelle hingele puud on lähedal, kelle elu ja töö on ühel või teisel viisil seotud puude ja nende hooldusega ning kes on avatud koostööle. Hoolitsetud puude kaudu muudame oma elukeskkonna kaunimaks ja turvalisemaks.

Tagasi üles