USA välisministeeriumi raport manitses Tallinna suursaadikut

USA välisministeeriumi raporti järgi on Tallinna suursaadikul Jeffrey D. Levine´il head suhted nii USA kui Eesti sõjaväelastega ning ta on hea suhteja. Levine´i juhiomadused pälvisid aga kriitikat.

FOTO: Küllike Rooväli

Ühendriikide Tallinna saatkonna tööga tutvunud USA välisministeeriumi inspektsiooni osakonna töötajad andsid siinse suursaadiku Jeffrey D. Levine´i tööle kriitilise hinnangu. Suursaadiku sõnul ta kõigi järeldustega ei nõustu.

Sensitive but unclassified. Raport juhib tähelepanu vajakajäämistele USA Tallinna saatkonna töös.

FOTO: Kuvatõmmis

Inspektsiooni osakonna (OIG) töötajad vaatlesid USA saatkonna tööd möödunud aasta oktoobris. Vaatluste põhjal tehtud järeldused avaldati sel kuul raportis (aruandega saab tutvuda siin), mille peamised järeldused on järgmised.

Suursaadik ja saatkonna asejuht Chever Voltmer on Washingtonile edastanud küll vajalikku infot, kuid suursaadikult oodatakse tugevamat juhtimist. Samuti märgitakse, et suursaadik peaks järgima täpsemalt välisministeeriumis kehtivaid reegleid ja selle tehtavaid ettekirjutusi.

Samuti tehti järeldus, et saatkonna töötajad on küll adekvaatselt ellu viinud oma ülesandeid, kuid töö tulemuslikkuse suurendamiseks on vajalik vaadata üle saatkonna töötajate sobivus ning keelenõuded. Eriti oluliseks peetakse avalike suhete osakonna tööd, mis aitab poliitilisi sõnumeid edastada.

Lisaks juhitakse tähelepanu, et esinduse kriisikommunikatsioonisüsteemi (ing k - warden system) pole üle vaadatud alates vähemalt 2011. aastast. Maailmas valitsevatele pingetele viidates märgitakse, et see peab toimima ka siis, kui elektroonilist sidepidamises esineb tõrkeid.

Kriitiline ollakse ka saatkonnahoone turvalisuse suhtes. «Vananev esindus ei vasta ja seda pole võimalik ka vastavusse viia isegi kõige elementaarsemate julgeolekustandarditega,» seisab aruandes, mille järgi tuleb tegeleda paljude puudujääkidega saatkonna taristus, kui esindus jääb oma praegusesse asukohta.

USA saatkonnahoone Kentmanni tänaval. Foto:

FOTO: Toomas Huik

Eraldi viidatakse raportis vajakajäämistele esinduse telekommunikatsioonsüsteemides, mis raporti järgi takistab saatkonna informatsiooni osakonna tööd.  

Äramärkimist leidsid ka esinduse töötajate parema koolitamise ja juhtimiskontrolli parandamise vajadus, samuti tarvidus üle vaadata saatkonna senine organisatsiooniline struktuur.

Kriitika suursaadiku suhtes

Kõige rohkem avaldatakse raportis rahulolematust aga praeguse suursaadiku tööga. «Kõige olulisemad järeldused puudutavad suursaadiku tugevama juhtimise vajalikkust,» seisab aruandes.

Levine´ile heidetakse ette vajaliku strateegilise visiooni ja selgete eesmärkide puudumist, millele juhtisid tähelepanu ka mitmed esinduse tähtsamad töötajad. Raporti järgi andis suursaadik oma eesmärkidest ja suundadest viimati põhjalikumalt aru kaks aastat tagasi, raportööride hinnangul on sellest möödunud liiga kaua aega.

Raportis märgitakse, et esindus tegutseb Eestis Ühendriikide-sõbralikus keskkonnas, saatkonnal on tulemuslikud suhted nii Eesti valitsuse kui rahvaga, suursaadik Levine on hea suhtlemisoskuse tõttu Eesti avalikkuses populaarne ning tema suhted nii USA kui Eesti sõjaväelastega on hiilgavad. Seejuures tuuakse eraldi välja, et Levine´i töö tegi võimalikuks tankitõrjesüsteemi Javelin ostulepingu Eestiga.

Tankitõrjesüsteemi Javelin. Foto:

FOTO: Liis Treimann

Samas heidetakse ette, et Levine pole suutnud oma ametiaja jooksul sisse seada tugevaid sidemeid Eesti valitsusliikmetega. «Ta on kohtunud harva peaministri ja teiste ministritega,» nenditakse raportis, mille kohaselt võimaldaks sagedasemad kohtumised saada paremat infot. Aruande kohaselt on Levine Eesti valitsusliikmetega kahe ametisoldud aasta jooksul kohtunud vähem kui 12 korda.

Ahmed Abdul Qader.

FOTO: nytimes.com

Küll aga märgitakse, et suursaadiku eduka tegevuse tõttu nõustus Eesti valitsus Guantánamo kinnipidamiskeskusest vabanenud Ahmed Abdul Qaderi vastuvõtmisega. Viidates Eesti väiksusele ja valitsuse tõrksusele, mille tõttu 2004. aastal alustatud kõnelused venisid, nimetasid raportöörid kinnipeetava vastuvõtmist muljetavaldavaks saavutuseks.

Levine´ile heideti ette ka seda, et ta pole teinud piisavalt loomaks USA ettevõtetele Eestis tegutsemiseks soodsaid võimalusi. «Ta lubas suurendada selles valdkonnas jõupingutusi, samuti lubas ta mitte jätkata Eesti ekspordihuvide edendamist, millega ei kaasne otseselt töökohtade loomine USAs.»

Saatkonna töötajad hindasid Levine´i keskmisest nõrgemaks juhiks, osa töötajaid – raportis toodi esile naissoost töötajad – tõid välja, et neid ei hinnata piisavalt ning töökohtade täitmisel eelistatakse mehi. Samuti juhtisid esinduse töötajad tähelepanu osade töötajate ja praktikantide eelistamisele.

Levine ütles pressiosakonna vahendusel e-kirja teel Postimehele, et ta ei nõustu kõigi raportis toodud järeldustega. «Ehkki kellelegi ei meeldi, kui teda kritiseeritakse, on väline tagasiside alati oluline.Ma küll ei nõustu ilmtingimata kõigi järeldustega, ent võtan neid kindlasti tõsiselt ja olen nii isiklikult kui koos saatkonnaga teinud tööd, et neid soovitusi ellu viia. Auditi kogemus on minu pühendumust USA ja Eesti tugeva suhte osas ainult süvendanud,» seisis teates.

Soovituste pikk nimekiri

Raportöörid esitasid 35-punktilise soovituste nimekirja, kuidas Tallinna saatkonna tööd paremaks muuta. Muude tähelepanekute seas tuuakse dokumendis välja, et Tallinna töötajad peaksid pöörama rohkem tähelepanu oma personali vene keele oskusele.

Üks ettepanek näeb ette, et poliitnõunikelt seni nõutav eesti keele oskus tasemel 3/3 (teenistujate suhtlemis- ja lugemisoskust hinnatakse viie palli süsteemis, kus kolmas tase tähistab tööks vajalikku keeleoskust - toim) kaotataks ära ning taoline nõue hakkaks tulevikus kehtima vene keele puhul. Eesti keele oskuse nõue tuleks aruande kohaselt tühistada ka majandusnõunike puhul.

Lisaks keelealaste ümberkorralduste sisaldab nimekiri hulgaliselt näpunäiteid, kuidas korraldada ümber saatkonna värbamis- ja koolitusprotsessid. «Tallinna saatkond peaks looma kõikehõlmava ja laialdase kohalikul tööjõul põhineva personali koolituskava,» teatakse ühes ettepanekus.

Samuti rõhutatakse vajadust tõhustada saatkonna kriisikommunikatsioonisüsteemi ja parandada saatkonnahoone turvalisust ning palgata esinduse administratiivsete ja avalike suhetega seostuvate ülesannete täitmiseks rohkem kohalikke.

Tagasi üles