Ehkki kaks päeva tagasi Facebooki kommuunis «Märgatud: VILJANDI’s» avaldatud kuuldus, et Posti ja Tartu tänava vahelisele alale ehitatakse pagulaskeskus, on vale, näivad paljud seda uskuvat.
Kuulujutt kerkivast pagulaskeskusest ajas inimesed endast välja
20. juuni 2015, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala sõitis eile nimetatud piirkonnas ringi ja märkas küll siin-seal ehitustegevust. Pika ja Lossi tänava ristmiku juures kaetakse tänavakividega kõnniteed ja torude paigaldamiseks oli kaevatud auke.
Kuigi lähedal, Lossi tänav 35 hoones ehitatakse välja kortereid, kuulis selle omanik Raul Alliksaar oletatava pagulaskeskuse rajamisest esimest korda. «Midagi absurdsemat annab välja mõelda,» sõnas ta kuulujuttu kommenteerides.
Mäe tänav 4 maja juures toimetanud ehitusmehed laususid, et kuigi ka sinna tulevad uued korterid, ei tehta neid kindlasti pagulastele. Tartu tänaval võis aga näha meest, kes püstitas laudadest varjualust.
Küsimusele, kas linnavalitsus teab, et Viljandisse ehitatakse kuulu järgi pagulaskeskust, vastas avalike suhete spetsialist Johan-Kristjan Konovalov, et see on väljamõeldis. «Selle kohta puudub igasugune info ja linnavalitsuse nimel julgen selle ümber lükata. Ehitustööd linnas käivad meie kaudu.»
Ehitada saab vaid riigihanke korras
Ka sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Malle Aleksius kinnitas, et riik ühtegi pagulaskeskust Viljandisse ei ehita. Isegi kui seda kunagi tehakse, tuleb selleks läbida mitu protseduuri. «Tehakse arhitektuurikonkursi hange, seejärel ehitushange, siis hanked vaidlustatakse, seejärel hakatakse alles ehitama,» selgitas ta. «Riik ei saa öelda, et olete tore ehitusfirma ja me sõlmime teiega lepingu. See on pikk protsess. Selliseid asju saab tellida riigihanke korras ja mitte nii, et info ei levi, vaid et kõik ehitusfirmad on kursis.»
Nagu ütles Ilmar Raag eilses Postimehes, kinnitas ka ministeeriumi ametnik, et kui mõni näeb kusagil hoolde- või asenduskodu renoveerimist, hakkavad kohe ringlema jutud pagulaskeskusest. «See on nonsenss.»
Politsei tegutseb reaalse ohu korral
Eileõhtuse seisuga oli Facebooki kommuuni «Märgatud: VILJANDI’s» postituse juures kolmkümmend kommentaari.
Lisaks neile, kes pagulaskeskuse ehitamisse skeptiliselt suhtusid, oli ka neid, kes võtsid seda tõena või kutsusid üles tegudele. Nii käidi välja, et Posti ja Tartu tänava kõrval kasvava pargi puude okstele tuleb silmused valmis seada või et rahva omakohus on alati asjad paika loksutanud.
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak lausus, et igasugune vägivallale või diskrimineerimisele õhutamine on kahetsusväärne ja taunitav. «Sotsiaalmeedias levivad kommentaarid on politseile teada ja veebikonstaablite pideva tähelepanu all. Vägivalda õhutavate või muul moel sobimatute kommentaaride ja postituste korral oleme kontakteerunud nii lehekülgede haldajate kui postituse tegijatega. Samuti julgustame suhtlusvõrgustike kasutajaid ebasobivast sisust veebiportaalide haldajatele teada andma. Üldjuhul võtavad moderaatorid sobimatud postitused kiiresti maha,» selgitas Gonjak.
Süüteomenetluse alustab politsei juhul, kui vaenu õhutamisel tekitatakse reaalselt tajutav oht inimese elule, tervisele või varale. «Sellisel juhul võib postitajat oodata kuni 1200 euro suurune trahv või arest,» täpsustas politsei pressiesindaja.