Taasiseseisvunud Eesti algusajal tatrakasvatamise ja toortatra kasulike omaduste propageerimisega alustanud Viira talu pererahvast – Virgo ja Ljudmilla Mihkelsood – võib pidada toortatra nn maaletoojateks Eestis pärast seda, kui tarbijad olid aastakümnetega ära harjunud Venemaa ja Ukraina röstitud tatraga ning unustanud, et tatar on algupäraselt kahvatukollane.
Tänaseks on Viira talust välja kasvanud äriühing RemedyWay OÜ arenenud Eesti üheks suuremaks tatratoodete valmistajaks ning enamik tootmisest on kolitud Valgamaalt Viira talust Ida-Virumaale uude tootmishoonesse. Lisaks toortatrale, jahule ja tatratoodetele nagu küpsised või energiabatoonid, müüvad nad tatraõiemett. See on talu peremehe Virgo Mihkelsoo sõnul vaat et täiuslik loodussaadus oma kasulike omaduste rohkuse tõttu. «Viimased molekulaarbioloogilised uuringud näitavad, et see võib aidata isegi vähist lahti saada,» lisab ta.
Teekond, kuidas Viira talu tatrakasvatuseni jõudis, on omamoodi saatuse keerdkäik. Elektrofüüsiku haridusega ning mitu aastat Tartu Ülikooli laserbioloogia- ja meditsiinilabori juhatajana ametis olnud Virgo Mihkelsoo tegi teadust ning elas abikaasa Ljudmillaga Tartus toimekat linnaelu. Kuni naisel diagnoositi raske verehaigus agranulotsütoos, mille korral lakkab organism tootmast leukotsüüte. Ellujäämisvõimalused olid hirmutavalt väikesed – üks kümnele tuhandele.
Ometi sai Ljudmilla Mihkelsoost üks neist vähestest, kes suutis selle raske haiguse seljatada. Pere on veendunud, et arstide jõupingutuste kõrval mängisid tervenemisel määravat rolli õigesti valitud loodussaadused nagu mesilasemapiima ampullid, kalamari, tatramesi, peedi- ja porgandisalatid ning Kreeka pähklid.
Maale elama
Keeruline katsumus oli pere jaoks igas mõttes elumuutev. Abikaasa haigestumise tõttu jõudis Virgo Mihkelsoo läbi töötada tohutu hulga meditsiinikirjandust ning tundis järjest suuremat huvi loodussaaduste ja tervise seoste vastu, samuti kutsumust neid teadmisi levitada. Ent paljusid tervendavaid loodustooteid – seahulgas tatramett – polnud Eestis toona kuskilt saada. Abikaasa ravi ajalgi tuli seda Venemaalt tuttavate kaudu hankida.
Nii otsustas varem spektomeetrite ja lasertehnika maailmas töötanud Virgo Mihkelsoo jätta senised tegemised ülikoolis ning kolida abikaasaga maale elama oma vanaisa kunagisse tallu Valgamaale Paju külla. Sinnasamma, kust nende pere oli 1949. aastal üheksaks aastaks Siberisse küüditatud. Kuna Virgo Mihkelsoo isa oli hinnatud mehaanik, siis said nad loa Eestisse aasta jagu varem naasta. «Talu oli muidugi risustatud ja kokku varisemas, aga isa sai selle enda nimele tagasi,» meenutab Virgo Mihkelsoo isiklikke emotsionaalseid suhteid nii lapsepõlve- kui ka praeguse kodu Viira taluga.
1990. aastate alguses Tartust püsivalt Viira tallu kolides võtsid Mihkelsood mõned loomad (lehmad, sead, kodulinnud) ning alustasid tatrakasvatusega, et saada ühtlasi ka tatraõiemett. Esimeseks külviks piisas Rootsi humanitaarabipakist saadud seemnest ning tatra mehaaniliseks koorimiseks vajaliku masina ehitas talu peremees ise.
Teadlikkuse kasvatamine
«Alguses oli muidugi raske – inimesed ei teadnud toortatrast midagi ega tahtnud seda. Müüsin turul toortatart palju odavamalt kui müüdi pruuni tatart,» tõdeb Virgo Mihkelsoo. Ka tatramett vaadati esialgu skeptiliselt selle tumepunaka värvuse tõttu.
Virgo Mihkelsoo tütar ning perefirma RemedyWay OÜ müügi- ja turundusjuht Nelly Vahtramaa selgitab, et toortatra tarbimise traditsioon tuli Eestis ise taasluua, sest see oli teiste nõukogude aja «moekultuuride» nagu nisu või maisi võidukäigu tõttu hääbunud. «Veel esimese Eesti vabariigi ajal oli Lõuna-Eestis igas kolmandas talus oma tatraveski, aga need traditsioonid hääbusid,» kõneleb ta.
Praegu on tatraveski Eestis vaid üksikutel taludel, ent tatrakasvatajaid tuleb järjest juurde. Eesti aastane tatratoodang ulatub umbes 100 tonnini ning tatar kasvab ligi 500 hektaril.
Selleks, et kasvatada peale uut põlvkonda teadlikumaid tarbijaid, hakkas Viira talu peremees juba 1990ndatel innukalt loenguid pidama ja oma esimest raamatut kirjutama. Ka päeval, mil Viira talu peremees kohtub Maaelu Edendaja toimetusega, on tal õhtupoolikul kavas paaritunnine loeng sellest, kuidas säilitada nooruslikkus läbi toitumise ja elustiilivalikute. Muuhulgas soovitab 74-aastane vitaalsusest pakatav Virgo Mihkelsoo magada lahtise aknaga, süüa toortatart ning pakkuda oma ajule iga päev uusi elamusi. «Aju vajab stiimulit ja pidevalt millegi uue kogemist. See hoiab noorena,» lausub ta ja lisab, et uueks elamuseks võib olla kas või tavapärasest teistsugune hommikusöök. Peaasi, et igas päevas oleks aju jaoks midagi üllatavat.
Virgo Mihkelsoo hoiab enda aju vormis sellega, et töötab järjepidevalt läbi uut kirjandust selle kohta, mida teadlased ja praktikud on leidnud loodustoodete mõju kohta tervisele.
Oma teadmistest on Virgo Mihkelsoo koos abikaasa Ljudmilla ja tütar Nellyga kirjutanud raamatuid, mida perefirma on ise kirjastanud. Neist viimane, «Isetervendaja käsiraamat» püsib Eesti terviseteemaliste raamatute müügiedetabeli esiotsas ning seda on pisut enam kui aastaga müüdud üle 5000 eksemplari.
«Kogu meie tootmine algab tegelikult just neist raamatutest. Enne on teadus ja siis tulevad tooted,» selgitab tütar Nelly Vahtramaa ja lisab, et kogu toit peaks olema funktsionaalne – lisaks maitseelamusele pakkuma tuge tervisele. See on ka perefirma RemedyWay moto.
Viira talu toodab aastas umbes 10 tonni mahetatart ning lisaks ostab perefirma RemedyWay teistelt kasvatajatelt sisse ligi 60 tonni tatart. Samamoodi ostetakse juurde tatramett, sest oma talu toodangust ei piisa marjajahuga meesegude valmistamiseks. «Meil on aastased koostöölepingud kasvatajatega, keda ise kontrollime ja usaldame,» ütleb Nelly Vahtramaa, kuid kinnitab, et edaspidi on plaanis ka Viira talu enda tatrakasvatust laiendada.
RemedyWay’s tegutseb kogu pere. Tütar Nelly Vahtramaa vahetas kolme aasta eest töö meediaagentuuris välja müügi- ja turundusjuhi rolli vastu perefirmas. Poeg Virgo Mihkelsoo juunior on igapäevaselt tegev transpordiäris, kuid hoiab RemedyWay finantsasjadel silma peal ning on oma muu ettevõtluse arvelt aidanud teha perefirmasse vajalikke investeeringuid.
Kuigi isa Virgo Mihkelsoo teeb kõiki töid alates külvamisest ning lõpetades meekorjamisega, tahavad tütar ja poeg teda näha ennekõike loenguid pidamas ja raamatuid kirjutamas. «Isa saab juba 75-aastaseks. Põllutöid saavad teised ka teha, kuid raamatuid mitte,» selgitas tütar. Venemaal fütoteraapiat ja pärimuslikke tervendamisviise õppinud ema Ljudmilla panustab samuti raamatutesse, annab nõu loodusravitseja-naturopaadina ja mõtleb uusi tooteretsepte välja.
Näiteks RemedyWay kõige müüdum toode – tatraküpsis meega – sündis nõnda, et Virgo Mihkelsoo juunior palus emal teha välislähetustele kaasa võtmiseks vahepala, mis täidab kõhtu, on maitsev, tervislik, kasulik ning ei tee paksuks. Just neile kriteeriumidele meega tatraküpsis vastabki.
Ka poeg Virgo Mihkelsoo juunior ise on agar uute retseptide katsetaja ning pakub tihtilugu välja uusi ideid, mida võiks veel tootmisesse võtta. Seejuures kehtib tootearenduses konsensuse põhimõte – uus toode peab läbima enne kogu pere maitsemeelte kontrolli ja poelettidele jõuab see ainult siis, kui see kõigile meeldib. Kui ikka ühel pereliikmel kisub nägu maitseelamusest krimpsu, siis uus toode müügile ei lähe, ükskõik kui maitsvaks kõik ülejäänud seda peavad.
Uus tootmishoone
Esialgu lasi RemedyWay valmistada küpsiseid tellimustööna ühes suures pagaritehases, kuid selle tootmiskvaliteediga ei jäänud nad rahule. «Kui hiljem vaatama läksime, kuidas küpsiseid tehakse, oli retseptis oliiviõli asendatud tahkestatud kulinaarrasvaga, värsked munad munamassiga, mesi suhkruga,» kirjeldab Virgo Mihkelsoo oma pettumust. Sai selgeks, et kui tahta oma asja ajada, tuleb seda teha enda tehases.
Mullu kevadel avaski RemedyWay Ida-Virumaal Täkumetsa külas uue tootmishoone, mis tänavu kevadel sai ka mahetunnustuse ja mille toodang on ametlikult gluteenivaba. Virgo Mihkelsoo selgitab, et tatar on nagunii sisuliselt keemiavaba, sest keemia hävitab ühes umbrohuga ka tatra, kuid just laienemisvõimalusi ja eksporti silmas pidades võtsid nad ette ka ametliku mahetunnustuse taotlemise.
Tütar Nelly Vahtramaa sõnul pole mõtet Rootsi või Soome minna tatart pakkumagi ilma mahetunnustuseta. Niisamuti tehakse välisturgudele küpsiseid mahemärgistusega. Eesti jaoks siiski veel mitte. «Hind ei oleks tarbijatele vastuvõetav, kui küpsistes kasutatavad õlid, munad ja marjad oleksid kõik öko, kuid lisame pakendile märke, et 58% toorainest on mahepäritolu,» selgitab Nelly Vahtramaa. Esialgu on tehase koguvõimsusest kasutuses umbes neljandik, kuid ambitsioonid on suured.
Hiljuti sai RemedyWay EASilt toetust leivaahju soetamiseks, mis võimaldab taas uut sammu tootearenduses. «Toome müügile toortatraleiva kurkumiga. Selle vastu on huvi suur, sest tatraleib on pärmi- ja gluteenivaba ning osa inimesi saabki üksnes sellist leiba süüa. Inimestel peab olema valikut,» märgib Virgo Mihkelsoo ja kiidab kurkumi põletikuvastaseid omadusi.
Abivajajate nõustamine
Viira talu peremees Virgo Mihkelsoo ei tea enam isegi, kui palju inimesi on tema ja abikaasa Ljudmilla poole kergemate, aga ka väga tõsiste tervisemuredega pöördunud ja nende nõuannetest abi saanud. Neid on sedavõrd rohkesti.
Kuna huvilisi on rohkem, kui Mihkelsood jõuavad aidata, peavad nad oluliseks teadmiste talletamist raamatutesse. Praegugi kirjutab Virgo Mihkelsoo «Isetervendaja käsiraamatu» järge.
Virgo Mihkelsoo pole tavameditsiini vastane ja soovitab järgida ka arstide soovitusi, kuid ta on veendunud, et inimesed ise saavad oma tervise jaoks väga palju ära teha, kui anda neile selleks vajalikud oskused. «Tavameditsiin osutab medikamentoosset abi, kuid ei tegele haiguste tekkimise põhjustega. Organismi sekkumise korral tuleks seda kindlasti rohkem toetada ja abistada ning minu üks eesmärk on õpetada inimesi seda tegema,» lausub Virgo Mihkelsoo, füüsikuharidusega terviseentusiastist talupidaja.
Virgo Mihkelsoo
Sündinud 1941. aastal Valgamaal Paju külas Viira talus.
Lõpetas 1966. aastal Leningradi Tehnikaülikooli elektrofüüsika erialal, sealsamas läbis aspirantuuri ja lõpetas tehnikateaduste kandidaadina.
Töötanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis algul noorema teadusliku töötajana, hiljem ka akadeemia teadusliku sekretäri ja lasertehnika peakonstruktorina.
Aastail 1989–1993 Tartu Ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini laboratooriumi juhataja.
Viira talu peremees, OÜ RemedyWay kaasasutaja.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.