Venemaal peljatakse alade annekteerimist Hiina poolt

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene sõjaväeõppus taga-Baikalis.
Vene sõjaväeõppus taga-Baikalis. Foto: Evgeny Yepanchintsev/RIA Novosti

Taga-Baikali krai kavatsus Hiina investoritele harimiseks maad rendile anda on tekitanud tormi Vene poliitikute ja ajakirjanike südameis.

Nimelt on riigi üks vaesemaid piirkondi sõlminud juuni alguses eellepingu Hiina eraettevõttega Hua’e Xingbang, mis saaks oma kasutusse üle 1000 ruutkilomeetri söötis maad Hiina piiri ääres.

Leping sõlmitaks 49 aastaks ning tooks Taga-Baikali kraile sisse 24 miljardit rubla (440 miljonit dollarit), kirjutab Financial Times.

Kui plaan avalikuks sai, hoiatasid Vene poliitikud ja meedia, et tagajärjeks võib olla Venemaa piirkondade annekteerimine Hiina poolt.

«See diil kätkeb tohutuid poliitilisi riske, eriti Venemaa territoriaalse terviklikkuse osas,» ütles duuma asespiiker Igor Lebedev. «Seda lepingut ei tohi sõlmida.»

«Nad tooksid sisse hulgaliselt hiinlasi. Siis 20 või 30 aastat hiljem nõuaks Hiina valitsus, et need maad antaks Hiinale, sest seal elavad kõik need hiinlased,» lisas liberaaldemokraat.

Muret väljendas ka Taga-Baikalist pärit duumasaadik, kommunist Vladimir Pozdnjakov. Ta adub, et investeeringust võib kujuneda Trooja hobune, mille abil Hiina allutab endale riigi hõredalt asustatud alad Ida-Siberis ja Kaug-Idas.

Viies Hiinaga piirnevas Venemaa oblastis elab vaid 5,4 miljonit inimest, samal ajal kui kaks piiri taga paiknevat Hiina provintsi kätkevad endas 63 miljonit elanikku.

Alates rubla järsust kukkumisest mullu detsembris on Hiina investorid Venemaad mööda ringi liikunud ning otsinud võimalusi osta üles maad ja põllumajanduslikke rajatisi.

Samal ajal on Venemaa sunnitud tegema Hiina investoritele üha rohkem järeleandmisi, andes viimastele muuhulgas kontrolli maavarade üle.

Taga-Baikali kuberner Konstantin Ilkovski on õigustanud maamüüki sellega, et ükski venelane pole soovinud tema piirkonnas maad harida.

Dilemmat tunnistab ka Kreml.

«Meil pole piisavalt elanikke,» nentis juuni alguse poole Putini kaadriülem Sergei Ivanov. «Kui Hiina investor soovib harida uudismaad 200 kilomeetrit piirist ning seal juurvilju kasvatada – siis tehku seda ometi, Jumala pärast.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles