Politsei ei algata menetlust kahe Tallinna-Tartu maanteel mõõtu võtnud raskeveoki poolt tekitatud ohtliku olukorra uurimiseks, teatas politsei- ja piirivalveamet.
Raskeveokite ohtlik jõukatsumine jääb menetlemata
29. juuni 2015, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Menetluse alustamine ja läbiviimine oleks mõeldav, kui juhtunut filminud inimene oleks juhtumist politseile vahetult teada andnud,» ütles Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel.
«Videoklipp võib sotsiaalmeedias tõstatada küll asjakohase diskussiooni meie liikluskultuuri üle, kuid ei mõjuta liiklust rikkunud asjaosalisi endid,» ütles Pähkel.
Liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe sõnul võis videost näha, et mõlemad veokid rikkusid teekattemärgistust, tekitades sellega äärmiselt liiklusohtliku olukorra, seda eriti vastutulevate sõidukite jaoks.
«Liiklusseadus kohustab enne manöövri alustamist veenduma manöövri ohutuses ja möödasõitu alustanud juhile tuleks seda võimaldada, hoides võimalikult paremale poole teed ja vajadusel sõidukiirust aeglustades, mitte kiirendades,» kommenteeris rikkumist Kullamäe.
Kullamäe sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et maanteedel kohtab selliseid juhte, kes omavahelise võimuvõitluse käigus püüavad oma sõiduoskusi demonstreerida ning eesõigusi välja selgitada, pannes sellise käitumisega ohtu kaasliiklejad.
Alvar Pähkel tõdes, et praegusel ajal, kus üha enamatel sõidukitel on peal pardakaamerad, võib selliseid kahetsusväärseid jäädvustusi paraku näha aina enam.
«Et igale Eesti teelõigule ei jagu politseipatrulle, kes oma kohalolu ja tegevusega liiklust rahustaks, oleks hea, kui taolise liiklusohtliku käitumise tunnistaja sellest kohe politsei infotelefonile 612 3000 teada annaks,» kutsus Pähkel inimesi üles rikkumistest teatama. Nii saab politsei kontakti luua nii pealtnägija ehk tunnistajaga, aga võimalusel ka ohtu trotsiva autojuhi endaga.
«Kui selgub, et liikluses halvasti käitunud autojuht ei saa aru oma teo tõsidusest või tal kipub vestlustele vaatamata selline käitumine korduma, siis võtame kasutusele juba otsustavamad meetmed,» lisas Pähkel.