/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla kinnitusel on Vao küla elanike jaoks muutunud kõige tõsisemaks probleemiks hoopis varjupaigataotlejate vastu tegutsevad provokaatorid, kes ise piirkonnas ei ela ning keda ei huvita tegelikult, mis mured külas on.
Vallavanem Indrek Kesküla rääkis täna sotsiaalkaitseminister Margus Tashknale Vao küla elanike probleemidest. Nimelt kaardistasid Vao asukad oma mured seoses külas paikneva varjupaigataotlejate keskusega. Kuna külavanemat hetkel veel ei ole, siis käis lahendusi otsimas vallavanem.
«Täna on üks oluline küsimus turvalisus, aga mitte turvalisus varjupaigakeskuse ja külaelanike vahel, vaid pigem käivad väljastpoolt Väike-Maarja valda inimesed provotseerimas ja probleeme tekitamas. Ka politsei peab rohkem ressurssi piirkonda panustama, aga seda ressurssi on igal pool mujal ka vaja,» rääkis Kesküla, kelle sõnul on probleem paisunud viimase kuuga.
«Sõidetakse kohale, pannakse muusika põhja, kutsutakse teise nahavärviga inimest enda juurde, kui ta ei soovi tulla, siis käivad sinna mõned «ilusad» sõnad juurde. Otsitakse probleeme, mitte ei taheta neid lahendada,» tõi Kesküla näiteid.
Ta lisas, et provotseerijad peaksid aru saama, et «immigratsiooniteema küsimuse võtmed ei ole Vaos ega Väike-Maarja vallas, vaid vabariigi valitsusel».
Mureks viha õhutamine
«Vao keskust üritatakse kasutada selleks, et õhutada viha. Need, kes kutsuvad üles agressiivsele käitumisele, ei muretse absoluutselt elanike elutingimuste pärast, vaid nad kutsuvad üles vihkamisele,» rääkis Margus Tsahkna.
«Vallavanem ütles välja selle, mida keegi ei taha kuulda – kohalike elanike ja Vao keskuses olevate inimeste vahel ei ole suuri probleeme. Seal on mõned praktilised probleemid, aga mingit vastasseisu ei ole,» lisas Tsahkna, kes ei pea väga suureks probleemiks ka seda, et keskuses elab praegu 85 inimest, ehkki algselt on see mõeldud 35 asukale.
«Neile on tagatud kõik tingimused. Me oleme rahuldanud vaid 20 protsenti taotlustest. Enamus on läinud tagasi sinna, kust nad on tulnud. Täna ei ole Vaos sellist probleemi. Probleem on see, et sealset olukorda tahetakse kasutada teistel eesmärkidel,» rääkis Tsahkna.
Ta toonitas, et praegused keskuse elanikud ei ole seotud teemadega, mida arutatakse Euroopa Komisjonis.
«Tuletan meelde, kes seal elavad – need on näiteks Ukraina ja Gruusia sõja eest põgenenud inimesed, lapsed, kes on näinud sõjakoledusi,» ütles Tsahkna. «Eestis on väike grupp inimesi, kes külvab viha ja hirmu. Käia seda nende (Vao elanike) peal välja elamas, see ei ole Eesti rahvale vääriline. Need inimesed teevad häbi kogu Eesti rahvale,» lisas ta.
Olmemured teisejärgulisemad
«Muidugi on probleeme, mis ongi külaelanike ja varjupaigakeskuse vahel – näiteks mänguväljaku kasutamine,» nentis Kesküla.
Seda, et näiteks keskuse prügikonteiner üle ajab, peavad Kesküla sõnul ka kohalikud elanikud väga teisejärguliseks probleemiks, mis olevat tänaseks juba lahendatud.
«Kõige olulisem probleem elanike jaoks on ebapiisav info kättesaadavus – kust on inimesed pärit, kui paljud pagulasstaatuse saavad, kui paljud tagasi saadetakse,» kinnitas vallavanem, kelle sõnul lepiti keskusega kokku, et iga kuu viimasel päeval antakse kohalikele ülevaade suurematest rahvusgruppidest keskuses.
Samuti otsitakse Tsahkna sõnul uut elukohta 16 inimesele, kes on juba saanud elamisloa, kuid pole veel tööd ega elukohta Eestis leidnud. Ka on lubatud, et asüülitaotlejate hulk külas enam ei suurene.
Kesküla sõnul näeks küla, et asüülitaotlejate hulk olekski 35. «Samas ei ole meil põhjendust või kriteeriumit, et miks meile 35 sobib ja 45 ei sobi. Kindlasti on oluline, et mida rohkem on võõraid inimesi, seda suurem on risk, et võib tekkida probleeme.»
«Varjupaigataotlejate arv ongi järsult tõusnud, nüüd me peamegi reageerima. Lisaks sellele, mis puudutab Euroopa Komisjoni ettepanekut, on meil reaalsed sõjapõgenikud, kes täna ongi Vaos. Kutsun Eesti inimesi üles neid aitama, mitte ründama,» ütles Tsahkna.