Keeleinspektsioon hakkab rohkem sunniraha kasutama

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk Foto: Toomas Huik

Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul hakkavad inspektorid edaspidi trahvide asemel rohkem sunniraha kasutama, kuna see motiveerib inimesi enam keelt õppima.

Tomusk ütles intervjuus BNSile, et järelevalve eesmärk on seaduserikkumise lõpetamine, mitte trahvide kogumine riigituludesse.

«Näiteks me teeme mingil ametikohal töötavale ja keelt piisavalt hästi mitteoskavale inimesele ettekirjutuse omandada eesti keele oskus tasemel B1,» tõi Tomusk näite. «Kui ta täna keelt ei oska, me trahvime teda näiteks 5000-kroonise trahviga, kuid kui trahv on tehtud, siis motiivi keele õppimiseks enam ei pruugi olla.»

«Aga sunniraha puhul me ütleme, et kui inimene näiteks aasta pärast keeleeksamit sooritanud ei ole, siis peab ta maksma sunniraha. Inimene vaatab, et läheb äkki parem selle raha eest keelekursusele, õpib keele ära ja kui ta tõepoolest eksami sooritab, siis ta seda raha riigituludesse maksma ei pea,» selgitas Tomusk.

Sunniraha motiveerib rohkem

Tomuski sõnul kasutab keeleinspektsioon praegu sunniraha rohkem avaliku teabe ja reklaami keelenõuete rikkumise puhul. «See on hea vahend. Üldjuhul ettekirjutus täidetakse ikkagi enne sunniraha rakendamist, see motiveerib rohkem,» lausus ta.

Praegu parlamendi menetluses olevas keeleseaduse eelnõus on rikkumiste eest ette nähtud trahvide suurused jäänud samaks.

«Trahvidega ei ole rangemaks mindud ega ei ole ka neid mingil moel leevendatud. On võimalus määrata väärteomenetluse käigus karistusi ja on olemas hoiatustrahvid. Kiirmenetluse käigus on trahv keeleseaduse rikkumise ees kuni 6000 krooni ja üldmenetluse puhul võib trahvi suurus minna juba 12 000 kroonini. Sunniraha on kuni 10 000 krooni,» rääkis Tomusk.

Enamasti alla tuhandekroonised trahvid

Keeleseaduse rikkumiste eest määratavate trahvide suurust peab Tomusk piisavaks.

«Järelevalve eesmärk on lõpetada seaduserikkumine, et inimesed täidaksid seadust. Kui selle eesmärgi saavutamiseks piisab 300-500 krooni suurusest trahvist, siis on seadus oma eesmärgi täitnud,» ütles ta.

«Me oleme väga üksikutel juhtudel määranud trahve üle 10 000 krooni, need on mõningate ettevõtete puhul, kus on võimalik olnud aastate jooksul täheldada tahtlikku keeleseaduse nõuetest kõrvalehiilimist. Keskmised trahvid on olnud 800-1000 krooni. Küllaltki palju kasutame hoiatustrahvi, mis on enamasti 200 krooni. See enamasti mõjub,» lõpetas Tomusk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles