Hanketüli võib Tallinna-Tartu maantee eurotoetuseta jätta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn-Tartu maantee.
Tallinn-Tartu maantee. Foto: Oliver Rõõmus

Konkurendid väidavad, et Toomas Lumani firmale lubatakse tee-ehituses seda, mis teistele on keelatud. Nad hoiatavad, et Euroopa Komisjon võib sellise asjaajamise peale oma toetuse tagasi nõuda.

Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu neljarajaliseks I klassi teeks ehitamise plaan on takerdunud tülidesse selle üle, kui lai peab olema kahe sõidusuuna vaheline eraldusriba.

Maanteeamet nõudis hanke pakkujatelt 13,5 meetri laiuse eraldusribaga projekti, mis võimaldaks tulevikus rajada sinna lisasõiduradasid. Kõik pakkujad tegidki nii, välja arvatud Toomas Lumani firma Nordecon Infra, mis pakkus kuuemeetrise eraldusribaga teed.

Kitsam eraldusriba võimaldab teed ehitada palju odavamalt, mistõttu sai Nordecon teha kaheetapilise pakkumise esimeses voorus ka teistest parema pakkumuse. Ent paraku ei vastanud see hanketingimustele.

Küsiti eksperthinnangut

Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul oleks maanteeamet niisuguses olukorras pidanud tunnistama Nordeconi pakkumise hanke tingimustele mittevastavaks, kuid nii ei tehtud. Selle asemel küsis maan­teeamet Tallinna Tehnikaülikoolist eksperthinnangu ning hinnangus leiti, et liikluskoormus ei kasva sellel teelõigul mahuni, mis eeldaks 3+3 sõidurajaga tee ehitamist.

Seega pole laia eraldusriba vaja ja maanteeamet palus kõigil firmadel pakkumise teises etapis arvestada kitsa eraldusribaga. Lemminkäinen koos koostööpartnerite Teede REV-2, Tref ASi ja Teede Tehnokeskusega tegidki seda ja nende pakkumus osutus kõige odavamaks.

Kui aga maanteeamet kuulutas Lemminkäineni ja partnerite pakkumuse parimaks, siis järgnes sellele Nordeconi vaidlustus rahandusministeeriumi juures tegutsevas riigihangete vaidluskomisjonis. Praegu on seis selline, et Lemminkäinen ja partnerid paistavad mängust välja jäävat, sest nad pakkusid odavaimat hinda kitsa eraldusribaga projektiga, mis vaidluskomisjoni otsuse kohaselt ei vastanud hanketingimustele.

Nordecon näib praegu aga peale jäävat, kuigi nende kitsa eraldusribaga pakkumus oli algusest peale hanke tingimustega vastuolus ning pealegi küsivad nad 26 miljoni krooni võrra kõrgemat hinda kui Lemminkäinen ja partnerid.

Pertens ja tema partnerid pole mitte ainult pahased, vaid on niisuguse asjade käigu pärast ka sügavalt solvunud. «See on niivõrd ebaõiglane ja vastuolus terve mõistusega, et vajadusel läheme põhimõtteliselt viimse kohtuastmeni välja,» lausus Pertens.

Maanteeamet ei leia, et oleks midagi halvasti teinud. Postimehele intervjuud ei soovinud eile küll keegi anda, ent maanteeameti avalike suhete osakonna juht Tiina Reismann  teatas e-posti teel, et kuna vaidluskomisjon lükkas Lemminkäineni ja partnerite pakkumuse tagasi, siis paremuselt järgmine oligi Nordeconi pakkumus, mis seetõttu on ka võitja.

Hankemenetlus ja vaidlused on kestnud juba kaks aastat ning maanteeamet kiirustab lepingu allakirjutamisega, sest kardab muidu Euroopa abirahast ilma jääda.

Vaidluskomisjonile esitatud selgituses teatas maanteeamet, et teelõik peab olema vastu võetud 14. veebruariks 2013, muidu võib projekt eurorahast ilma jääda ja tuleb täielikult kinni maksta Eesti maksumaksja rahast.

Tähtaeg pressib peale??

Pertens lisas, et kui hilisema auditi käigus peab Euroopa Komisjon hankemenetlust ebakorrektseks, siis võib ta omakorda kogu projektile antud toetuse tagasi nõuda.

Tegemist on suure projektiga, mistõttu euroraha läheb sinna üle 400 miljoni krooni. Reismanni arvates ei ole ohtu, et raha võidakse tagasi nõuda, sest tema hinnangul on maanteeamet käitunud korrektselt.

Teehankevaidlus

•    Aruvalla-Kose teelõigu neljarajaliseks I klassi maanteeks ehitamise riigihanke kuulutas maanteeamet välja juba 2008. aastal. Esialgu nõudis maanteeamet, et pool teelõiku tuleks teha laia, 13,5-meetrise eraldusribaga, mis võimaldaks sinna tulevikus lisasõiduradasid ehitada.

•    Kõik osalejad peale Nordecon Infra pakkusidki laia eraldusribaga teed. Maanteeamet laskis kõigil pakkujatel seejärel teha pakkumine ka kitsa eraldusribaga teele.

•    Kõige odavama pakkumuse tegi konsortsium, kuhu kuuluvad Lemminkäinen Eesti koos Teede REV-2, Tref ASi ja Teede Tehnokeskusega.

•    Kui maanteeamet aga tahtis Lemminkäineni partneritega võitjaks kuulutada, siis järgnesid vaidlused riigihangete vaidluskomisjonis ning praegu näib peale jäävat Nordecon.

•    Lemminkäinen ja partnerid lubavad asja edasi kaevata kas või riigikohtuni välja. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles