Eesti ja Venemaa vahelised suhted on jäised ning riiklike eesmärkide saavutamist ja olemasolevate probleemide lahendamist mõjutab ka Eestit Moskvas esindava suursaadiku karismaatilisus ja kompetentsus, leiab politoloog Karmo Tüür.
Ekspert: suursaadiku karismaatilisus mõjutab oluliste eesmärkide saavutamist
2. juuli 2015, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüüri hinnangul on hetkel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni suhetes keeruline periood. «Rääkimata laiemast kontekstist, on meil ka mitmed kahepoolsed küsimused, mis vajavad lahendamist, alates Eston Kohveri juhtumist kuni piirilepinguni välja,» kirjeldas ta olukorda. «Nendele probleemidele on keeruline keskenduda, kui omavaheline läbimine on valulik või puudulik. Alates 2014. aasta veebruarist pole toimunud ühtegi kõrgemat kahepoolset kohtumist,» lisas politoloog.
Eksperdi arvates saab uus suursaadik kirjeldatud olukorra parandamiseks keskenduda ka diplomaatide vahelisele, avalikkuse eest sageli varju jäävale kuluaaripoliitikale, mis on abiks riikide vahelise suhtlemisretoorika kujundamisel ja parandamisel. «Saadiku ülesanne pole ainult volikirjade üleandmine, vaid ka koostöösidemete sõlmimine sihtriigis resideerivate teiste suursaadikutega. Diplomaatilise korpuse ühisüritused ja -tegutsemised on osa suursaadikute tööst, mis omab üliväärtuslikku rolli lähetava riigi eesmärkide saavutamisel,» selgitas Tüür.
See kui edukalt suudab uus suursaadik kirjeldatud kuluaaripoliitikat ajada ning koostööd soosivaid sidemeid luua, sõltub Tüüri sõnul juba konkreetsest Eestit Moskvas esindavast isikust. «Küsimus ongi selles, kuivõrd suudab suursaadik oma isikliku kompetentsi ja karismaga saavutada riigi jaoks olulisi eesmärke. Seda mõjutab muuhulgas see, kas ta haakub peamaja n-ö peajoonega või on pigem omaette tegutseja, kas isiklik suhtekeemia saadiku ja saatkonna ülejäänud meeskonna vahel toimib või mitte,» märkis ta.
Valitsus arutab täna uue suursaadiku nimetamist ning ametlikult kinnitamata andmetel võib Eesti uueks suursaadikuks Venemaal saada Arti Hilpus, kes praegu peab sama ametit Makedoonias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Montenegros.