Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul ei oska ligi 70 protsenti kontrollitud venekeelsete koolide õpetajatest nõutaval tasemel eesti keelt.
70 protsenti vene koolide õpetajatest ei oska piisavalt eesti keelt
9. oktoober 2010, 19:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme nüüd peaaegu kõik vene õppekeelega koolid üle kontrollinud, järelkontrollid mõnedes Tallinna koolides on veel tegemata,» rääkis Tomusk. «On ikka väga palju neid, kes ei ole suutnud eksamit sooritada.»
«On neid õpetajaid, kellega me oleme tegelenud viis aastat, kuus aastat, mõnega kümme aastat, aga jälle tuleb ettekirjutus või motiveeriv menetlus teha. Neid õpetajaid, kelle keeleoskus ei vasta kehtestatud keeleoskuse tasemele B2, on umbes 70 protsenti kontrollitutest,» ütles Tomusk intervjuus BNSile.
Ametist vabastatakse haruharva
Hoolimata õpetajate halvast keeleoskusest teeb keeleinspektsioon ettepaneku õpetaja ametist vabastada väga harva.
«Vene koolide uste taga ei ole väga pikki järjekordi inimestest, kes sooviksid sinna tööle minna. Me peame sellise tasakaalu leidma, et meie poolt on riiklik järelevalve ja sund, aga haridusasutused ise peaksid ka selle eest hoolitsema, et õpetajad keelt õpiksid,» rääkis Tomusk.
«Meie töölt vabastamise ettepanekut ikkagi ei tee, kui inimene tegeleb, õpib, proovib ja pingutab. Loomulikult on neid, kes selgelt ja lihtsalt ütlevad «ne hotšu i ne budu» (ma ei taha ja ei hakka), selliseid õpetajaid on olnud ja nende puhul me oleme teinud tööandjale ettepaneku kaaluda töölt vabastamist,» lausus Tomusk.
Ta märkis, et keeleinspektsioonil ei ole õigust kedagi töölt vabastada vaid teha tööandjale ettepaneku inimese ametist vabastamiseks. «Ja kui tööandjal on võimalus leida sobivam inimene, siis ta leiab selle. Selliseid juhtumeid on olnud,» ütles ta.
Vene koolid liiguvad eestikeelse õppe suunas
Tomuski sõnul teeb keeleinspektsioon aastas umbes paarkümmend ettepanekut pedagoog kehva keeleoskuse pärast ametist vabastada.
«Tegelikult on see arv suhteliselt väike. Kui mõningaid venekeelseid väljaandeid lugeda, siis jääb mulje, et keeleinspektsioon muudkui käib ja vallandab. Aga meil ei ole sellist õigust. Me ei saa kedagi vallandada, see on ikkagi tööandja vastutus, et kui inimene töötab keeleoskust nõudval ametikohal, ta seda keelt ka oskab,» selgitas Tomusk.
«Valitsus tõi aastal 2008 keelenõuete määramisel üheselt sisse tööandja vastutuse. Tööandja vastutab, et kui tal on tööl inimene, kes peab keelt oskama, seda ka oskaks,» ta.
Keeleinspektsiooni juhi sõnul on vene koolidest olemas ka palju positiivseid näiteid, et eesti keelt on võimalik ära õppida.
«On ka selliseid vene kooliõpetajaid, kes on nullist alustanud ja nõutava keeleoskuse tasemeni jõudnud. Üleminek eestikeelsele õppele venekeelsetes gümnaasiumides on seda protsessi kiirendanud ja parandanud,» märkis Tomusk.
«Nendelt, kes peavad õpetama oma aineid eesti keeles, nõutakse keeleoskust tasemel C1, see on sisuliselt kõrgtase. Nii et gümnaasiumiosas on vene koolides olukord parem ning nende osas, kes õpivad põhikoolis, on olukord natuke nõrgem,» rääkis keelinspektsiooni juht.
«1993. aastal sätestati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et aastaks 2000 toimub õppetöö vene koolides eesti keeles. Loomulikult me seda eesmärki ei ole saavutanud ja võib-olla oli see eesmärk liiga sinisilmne, aga tasapisi me liigume edasi,» lõpetas Tomusk.