Kõik arvud on suhtelised ja näitavad umbkaudset trendi*:
Eesti ei voolagi rahvast tühjaks. Vähemalt mitte sellise hooga nagu Hispaania ja Kreeka. Jah, Ida-Eurooplased liiguvad usinasti lääne poole, aga mitte nii usinasti, kui meie sõbrad Lõuna-Euroopast.
See vist ei tule kellelegi üllatusena, et Saksamaa on sisseränderiik. Merkelimaa on eurooplaste jaoks lausa nii magusaks sihtkohaks, et sinna saabus mullu rohkem inimesi kui Prantsusmaale ja Suurbritanniasse kokku.
Kui Suurbritannia avas piirid rumeenlastele ja bulgaarlastele, käis riigist üle paanikahoog: kardeti, et idaeurooplasi tuleb veelgi rohkem juurde. Aga eile avaldatud Eurostati andmed näitavad, et need hirmud olid alusetud. Rumeeniast lahkus mullu 16400 inimest. See on vaid kümnendik hispaanlastest, kes mullu kodumaa seljataha jätsid.
Ka Eesti ei paista teiste Euroopa riikidega võrreldes silma kui suur väljarände riik. Eestis on väljaränne pigem vähenenud - kolme aastaga võrreldes vähenes kolmandiku võrra. Eelmisel aastal rändas Eestist välja üle 4600 inimese. Neist umbes kolmveerand kolis Soome. Kõige suuremad õnneotsijad on leedukad. Sellest Balti riigist lahkus mullu üle kümne tuhande inimese. Lätist lahkus üle kaheksa tuhande. Eesti kohta pakub Eurostat, et kotid pakkis umbes 600 inimest. Kõik need numbrid on siiski umbkaudsed. Mingit trendi võib neist välja lugeda siiski: Euroopas rännatakse pigem lõunast põhja.
Meie naaberriikidest oli kõige populaarsem Rootsi. Sinna asus mullu elama 76600 uut elanikku.
* Andmed riigiti on saadud seda valemit kasutades: 2015. aasta esimese jaanuari umbkaudne rahvaarv Eurostati andmetel - 2014. aasta 1. jaanuari rahvaarv Eurostati andmetel - iive selles riigis = väljarändajate / sisserändajate arv. 600 väljarännanud inimest Eesti kohta on saadud samuti võttes arvesse iivet. Allikas: Eurostat.