Siseminister Hanno Pevkuri sõnul võtab Eesti vastu eelkõige need pagulased, kes on juba Euroopa Liitu jõudnud ning kolmandatest riikidest ümberpaigutatavate pagulaste osakaal saab olema väike või olematu.
Pevkur: Eestisse jõuavad ilmselt juba ELis olevad pagulased
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. juuli 2015, 16:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu siseministrid jõudsid neljapäeval kokkuleppele 20 000 väljaspool bloki territooriumit põgenikelaagrites elava põgeniku jaotamises liikmesriikide vahel, ent ei suutnud kokku leppida 40 000 juba ELis oleva põgeniku ümberpaigutamises.
«Kohtumisel ütlesime mina ja Saksamaa välisminister välja, et oleme valmis vastu võtma eelkõige Euroopa Liidu sees ümberpaigutatavatele pagulastele. Meie vaates ei ole olulist vahet, kas vastuvõetavad inimesed on täna veel kolmandates riikides või on juba jõudnud Euroopa Liitu. Pigem on meie võimalikud kulud selle võrra väiksemad, kuna me ei pea kolmandatesse riikidesse sõitma ja saame piirduda nende inimestega, kes on juba Itaalias või Kreekas,» ütles Pevkur.
Eesti võtab vastu 150-200 pagulast. Pevkuri sõnul selgub täpne number pärast seda, kui on selgunud ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Šveitsi ja Liechtensteini panus. «Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu eesistuja Luksemburg räägivad eeloleval nädalal riikidega läbi ja siis on pilt selgem, kuipalju eesmärgist puudu on ja kuidas me eesmärgini jõuame. 20. juulil oleme kindlasti targemad,» lausus siseminister.
Pevkur rõhutas, et vastuvõetavate pagulaste hindamise viivad läbi liikmesriigid ise.
«Kui inimesel ei ole põhjust Euroopa Liidus olla, siis peab ta minema oma asukohariiki tagasi. Oletame, et Eestile pakutud inimestest vastavad 130 kriteeriumitele ja ülejäänud ei vasta. Siis antakse meile järgmine ports inimesi, kelle me ära hindame ja lõpuks jõuame numbrini, mis on kokku lepitud,» sõnas Pevkur.
Tema sõnul eelistab Eesti võtta vastu pigem terveid perekondi, naisi, kes on langenud piinamise või vägistamise ohvriks ja alaealisi. Kui me võtame korraga terve pere, siis ei teki ka perekonna taasühinemise probleeme,» rääkis siseminister.
Eestisse saabuvate pagulaste hindamisega tegeleb siseministeerium, kuid kui nad on välja valitud, tegeleb nendega edasi sotsiaalministeerium. Kuna inimeste hindamine toimub juba enne nende Eestisse jõudmist, siis ei pea nad Eestisse jõudes minema Vao varjupaigataotlejate keskusesse, vaid nad paigutatakse juba varem välja vaadatud elukohta.
Pevkuri sõnul ei soovi ta hakata ennustama, kas praegune pagulaste ümberpaigutamine jääb ühekordseks või võib Euroopa Komisjon tulevikus veel pagulaste jagamise ettepanekuga välja tulla.
«Täna räägitakse ajutisest mehhanismist, milleks annab aluse Lissaboni lepingu artikkel 78 lõige 3. Sellises teadmises me täna elame, ennustusi ei ole väga praktiline teha,» ütles siseminister.
Euroopa Liidu siseministrid kogunevad pagulaste küsimust taas arutama ülejärgmise nädala esmaspäeval, 20. juulil. Pevkuri hinnangul on tõenäoline, et 20. juulil võivad ELi liikmesriigid lõpliku kokkuleppeni jõuda.