/nginx/o/2014/02/14/2822110t1h11b7.jpg)
Kuni patsiendi transpordile tehtud kulusid ei kompenseeri riik ega haigekassa, ei tohiks esmatasandi tervisekeskus olla patsiendist kaugemal kui 25–30 kilomeetrit, leiab perearst Aune Rehema.
Perearst: tervisekeskus ei tohiks olla patsiendist kaugemal kui 30 kilomeetrit
10. juuli 2015, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastseliinas töötav Rehema rääkis ajakirjale Perearst, et linnadest väljas tähendab arstiabi kättesaadavus eelkõige vahemaad ja transpordiühendust, vahendab meditsiiiuudiste portaal Med24.ee.
«On ebanormaalne, kui käik perearsti juurde võtab 21. sajandil rohkem aega kui New Yorki lendamine. Seega, kuni ei ole tagatud patsiendi transport helikopteriga nagu Norras ning patsiendi transpordile tehtud kulusid ei kompenseeri riik ega haigekassa, ei tohiks esmatasandi tervisekeskus olla patsiendist kaugemal kui 25–30 km (teid mööda mõõtes),» lausus ta.
«Ma arvan, et selle teemaga seoses räägitakse liiga palju rahalisest kokkuhoiust ja liiga vähe sellest, et inimeste Eestis hoidmiseks on vaja arstiabi- ja koolivõrguga ühtlaselt kaetud territooriumi. Oma riigi pidamine ei olegi kulutõhus.»
Ta lisas, et kui sõnastada tervisekeskuste projekti mõtet kui esmatasandi arstiabi olemasolu maal, on tal selle üle hea meel.
Täispikka intervjuud Aune Rehemaga saab lugeda mai Perearstist.