Vaata, millega Kreeka läbirääkimistel nõustus

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras (vasakul) koos Itaalia peaministri Matteo Renzi ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras (vasakul) koos Itaalia peaministri Matteo Renzi ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga. Foto: Geert Vanden Wijngaert/AP

Peale 17 tundi kestnud kohtumist jõudsid euroala liidrid Kreekaga kolmanda abipaketi suhtes kokkuleppele.

Kreeka võttis vastu varem mitu korda tagasi lükatud pakkumise, mis on riigile raskem kui too, mille kreeklased 5. juulil ülekaalukalt tagasi lükkasid, vahendab BBC.

Kreeka parlament peab kolmapäevaks vastu võtma mitmeid seadusemuudatusi – muutma pensionisüsteemi, suurendama maksutulu (eriti käibemaksust), tegema tööturureformi, nõus olema elektrivõrgu erastamisega ning pikendama poodide lahtiolekuaegu.

Eurotsoon nõustus uute läbirääkimistega 82-86 miljardi euro osas, mida Kreeka palub. Peamiselt tuleb laen stabiilsusmehhanismist (ESM), mille liige ka Eesti on. Ent tuleva aasta märtsist paneb õla alla ka Rahvusvaheline Valuutafond.

Luuakse uus, 50 miljardi euro suurune sihtfond, mis koosneb Kreeka varadest. Pool sellest rahast läheb pankade rekapitaliseerimiseks, teine pool Kreeka võlakoorma vähendamiseks. Selle jaoks erastatakse varasid ning teenitakse tulu kasutamisest. Pangad saavad 10 miljardit ESMi laenust kohe.

Kreeka saab pankroti vältimiseks lühiajalist laenu lisaks rahale ESMist. Hinnanguliselt saab Kreeka 7 miljardit eurot järgmiseks esmaspäevaks ning veel viis miljardit augusti keskpaigaks.

Euroopa keskpank ja euroala rahandusministrid hoiavad Kreekal hoolikalt silma peal.

ESMi laenu osas algavad läbirääkimised alles peale seda, kui selle on heaks kiitnud Saksamaa, Soome ja Kreeka parlamendid.

Euroala on valmis vajadusel pikendama Kreeka laenu tagasimakseperioodi, ent keeldub osa võlga kustutamast.

Euroopa Komisjon üritab leida 35 miljardit eurot (mis samuti ei käi ESMi alla), et aidata Kreekal kasvada ning uusi töökohti luua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles