Soome parlamendisaadik Laura Huhtasaari pidas Iltalehti veergudel Eesti vanglate tingimusi niivõrd halvaks, et kui põhjanaabrite seksuaalkurjategijad peaksid meil karistust kandma, mõjuks siinne keskkond distsiplineeriva lisakaristusena. Postimees uuris, kas ja kuivõrd kahe riigi kinnipidamisasutused tegelikult erinevad.
Riikide vanglateenistuste andmetel on Eestis praegu 2756 ning Soomes ligikaudu 3100 kinnipeetavat. Seejuures on põhjanaabrite vanglasüsteemi kulud üle kolme korra suuremad kui Eestis. Isegi kui võtame arvesse riikide erineva elatustaseme ja elukalliduse, on Soome panus kinnipeetavatesse ligikaudu kaks korda suurem kui meil.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik märkis, et Soome riik kulutab meist oluliselt rohkem raha kinnipeetavate tööhõivele. «Paraku pole vangide töö aga üheski turumajandusliku elukorraldusega riigis tasuv,» nentis ta. «Töötingimuste loomine, vangide väljaõpe ja töö korraldamine nõuavad vanglas oluliselt suuremaid investeeringuid kui väljaspool vanglat.»
Tuuliku sõnul võib suuremahuline vanglatesse investeerimine teatud piirist ebatõhusaks osutuda ning just nii on juhtunud Soomes. Põhjanaabrite investeeringud koolituskuludesse on tema sõnul tegelikult märksa vähem tasuvad kui Eestis.
«Seda seetõttu, et vangide väljaõpe on madal ning minimaalsete oskustega töötajate arv piiratud,» selgitas Tuulik. «Seega peab riik vangide tööle panemiseks neid esmalt kalli raha eest koolitama ja hiljem hoidma tööl lisaametnikke, kes tööd valvavad ja vange läbi otsivad.»
Eesti süsteemi eeliseks on Tuuliku hinnangul see, et meil rakendatakse professionaalset riskihindamise süsteemi ning kasutatakse olemasolevaid ressursse kõige tõhusamal viisil.
«Lihtsustatult öeldes: rohkem tegeletakse inimestega, keda võib nende mineviku ja seni tehtud töö põhjal pidada ohtlikumaks ning kelle puhul on uute kuritegude tegemise tõenäosus suurem,» andis ta ülevaate rahaliste vahendite kasutamisest.
Kui võrdleme tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab riikide elukallidust, siis oli see mullu Eestis 67,61 ning Soomes 101,95, mis tähendab, et põhjanaabrite elatustase on 1,51 korda kõrgem. Seda arvesse võttes panustab Soome oma vanglasüsteemi ligikaudu kaks korda rohkem kui Eesti.
Palju väikseid vanglaid
Lisaks jääb Eesti ja Soome vanglasüsteemi võrdluses silma põhjanaabrite märkimisväärselt suur kinnipidamisasutuste arv. Kui Eestis on kokku neli vanglat, siis Soomes rahastab riik samasuguse kinnipeetavate arvu juures 16 selleks otstarbeks ehitatud asutust. Seega on põhjanaabrite vanglates ühe kinnipeetava kohta rohkem ruumi, mis mõistagi toob endaga kaasa ka suuremad tööjõu- ning kinnistute ülalpidamiskulud.
«Oluline lahknevus on tõesti see, et soomlased on rajanud kogu riigis palju väikseid vanglaid, kus ka vangide ja ametnike suhtarv on hoopis teine kui meil,» kinnitas Tuulik.
Kuigi Eestil pole Tuuliku sõnul majanduslikult võimalik samasugust üle riigi paiknevate väikeste vanglate mudelit rakendada, on meie süsteem samaväärselt tõhus, töötades lihtsalt teisiti.
«Eestis on mindud seda teed, et ühe suure vangla piirdeaia sees paiknevad omakorda väiksemad vanglad ehk üksused,» ütles Tuulik. «Kui kinnipeetav saabub vanglasse karistust kandma, paigutatakse ta ühte kindlasse üksusesse, kus ta veedab üldjuhul kogu oma karistusaja. Nii tegelevad vangiga pidevalt ühed ja samad ametnikud, kes õpivad teda põhjalikumalt tundma.» Nõnda on Tuuliku sõnul tõhusam plaanida vangi karistusaega ning tema rikkumistele kiirelt reageerida.
Lähiajal ei plaani justiitsministeerium Eestisse uusi vanglaid rajada ning pressiesindaja sõnul kahaneb meie kinnipidamisasutuste arv pärast Tallinna vangla valmimist hoopis kolmele.
Sarnane elukorraldus
Nii Soomes kui ka Eestis saab iga vanglasse saabunud kinnipeetav individuaalse täitmiskava, mille eesmärk on plaanida tema tegevust karistuse kandmise ajal ning vähendada riski, et ta saadaks taas mõne kuriteo korda. Samuti tehakse kindlaks vangi haridustase, töövõime ja oskused ning määratakse kinnipeetava paigutus vanglas. Erinevalt Eestist arvestab põhjanaabrite vanglasüsteem vangide paigutamisel muuhulgas ka karistuse kandja enda soove ning perekonnaliikmete elukohta.
Vangistuse ajal peetakse oluliseks, et kinnipeetava side ühiskonnaga ei katkeks. Selleks võimaldatakse nii Eestis kui ka Soomes vangidele lühiajalisi väljasõite ning kokkusaamisi oma lähedastega. Eestis karistust kandev vang saab väljasõitu taotleda maksimaalselt 21 päevaks aastas ning selleks peab ta enne kinnipidamisasutuses viibima vähemalt aasta. Soomes nõutakse väljasõitu taotlevalt kinnipeetavalt poole karistusaja ärakandmist. Eluaegseid vange kinnipidamisasutuse territooriumilt välja ei lasta, selgub vanglateenistuste andmetest.
Soomes on vangla piiridest välja pääsemine siiski vabamalt korraldatud kui Eestis. Nii näiteks võimaldavad põhjanaabrid kergemate kuritegude eest kinni istuvatel vangidel omandada kutseharidust või töötada väljaspool kinnipidamisasutust, Eestis toimub see enamikul juhtudel vangla piirides. Võimalust väljaspool vanglat õppida või töötada kasutab Soome vanglateenistuse andmetel 40 protsenti vangidest.
Selleks et Eesti vangidel tööharjumus säiliks, pannakse neid vanglas enamasti majapidamistöid tegema. «Peamiselt hõivatakse vange koristustöödel, köögi abitöödel ja toidujagamisel, remonditöödel, jäätmekäitluses, pesu pesemisel ja juuksuriteenuse osutamisel ning raamatukogu abitöödel,» selgitatakse vanglateenistuse veebilehel. Mõlemas riigis peavad vangid karistuse kandmise ajal kas õppima või töötama.
Ka lähedastega suhtlemisel on Soome vanglates leebemad piirangud. Mõlemas riigis võimaldatakse vangidel kindlatel aegadel lähedastele helistada, kuid Soomes saab kinnipeetav selleks kasutada oma isiklikku telefoni, selgub põhjanaabrite vanglateenistuse koduleheküljelt.
Soome vanglasüsteemi illustreerivatest videotest ilmneb, et sealsed vangid elavad kahekesi ühes kambris, kus nad saavad ka raadiot kuulata ja televiisorit vaadata ning ise süüa teha. Eestis kokkamise võimalus puudub, kuna toit viiakse kinnipeetavate kambritesse kindlatel kellaaegadel. Siiski saavad ka meie vangid raadio ja televiisori seltsis meelt lahutada, kuigi selle eest tuleb neil tasuda oma tööga välja teenitud rahas. Samas mõeldakse Eesti vanglasüsteemis ka vangi tulevikule, mistõttu läheb 20 protsenti vangi sissetulekutest vabanemisfondi, kuhu laekunud raha saab kinnipeetav kätte alles vabanemisel.
Mõlemas riigis on kergemate süütegude eest karistust kandvatel vangidel võimalus pääseda avavanglasse, kus nad saavad vabamalt ringi käia ja omavahel suhelda.