Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvart süüdistab kaitsepolitseid enda laimamises ning nõuab kaitsepolitseilt vabandamist. Ringkonnakohus otsustas täna, et kapo seda tegema ei pea.
Ringkonnakohus otsustas: kapo ei pea Kõlvarti ees vabandama
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. juuli 2015, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohus leidis 2013. aasta augustis, et kaebus on kõigi nõuete osas alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kõlvart vaidlustas otsuse.
Tallinna ringkonnakohus leidis täna, et Kõlvarti kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse selles osas, millega mõisteti Kõlvartilt kaitsepolitsei kasuks välja menetluskulud. Uue otsusega jättis kohus kaitsepolitsei kulud ameti enda kanda. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata.
Halduskohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole pressikonverentsil süüdistanud Kõlvartit õiguserikkumise, rääkimata kuriteo toimepanemises, kui rääkis kaebaja poolt kehtiva seaduse ehk gümnaasiumides eestikeelsele õppele ülemineku vastu aktiivsest võitlemisest.
Samuti tuvastati, et kaitsepolitseil oli seaduslik alus pressikonverentsil aastaraamatut tutvustada ja sellega seoses pressiesindajate küsimustele vastamisel kaebaja isikuandmeid niiöelda töödelda ehk tema ees- ja perekonnanime nimetada.
Kohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole esitanud pressikonverentsil kaebaja kohta faktiväiteid, sealhulgas valesid faktiväiteid. «Kaitsepolitsei väljaöeldu näol on selgelt tegemist väärtushinnanguga, mis ei ole ebakohane ega halvustav ja mille ümberlükkamine ei ole võimalik,» märkis halduskohus.
Kõlvart pidas laimavaks kaitsepolitsei toonase peadirektori Raivo Aegi 2012. aasta 12. aprillil toimunud pressikonverentsil öeldut, millest võis abilinnapea hinnangul välja lugeda, et Kõlvart võitleb Eesti vabariigis kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud peaksid täitma.
«Nimetatud faktiväide ei vasta tegelikkusele. Tegemist on ilmse ja tahtliku vale faktiväitega. Mihhail Kõlvart ei ole võidelnud, ei võitle ega kavatse võidelda kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu. Mihhail Kõlvart täidab kohaliku omavalitsuse ametnikuna, Tallinna abilinnapeana Eesti vabariigi seaduseid. Mihhail Kõlvart on lojaalne Eesti vabariigi kodanik,» seisis Kõlvarti kaebuses.
Kõlvart tõdes kaebuses, et saab isiklikult aru, et küsimuseks on niinimetatud gümnaasiumide õppekeele teema.
«Juhul kui kaitsepolitseiameti peadirektor pidas silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, siis juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et tegemist on diskretsioonilise normiga. Nimelt sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Asjaolu, et keegi soovitab või ei soovita kasutada seadusest tulenevat diskretsiooniõigust, ei saa mitte mingil juhul vaadelda kui «väga aktiivset võitlema selle seaduse täitmise või selle seaduse vastu siis mis on, mis on seadus, Eesti vabariigis täiesti kehtiv seadus, mida keegi muutnud ei ole ja mida mida riigiametnikud kohaliku omavalitsuse ametnikud iseenesest peaksid täitma,» märkis Kõlvart kaebuses.
Abilinnapea hinnangul on ilmne, et kui seadus annab valikuvõimaluse, siis on isikutel põhiseaduslik õigus antud valikut kasutada. «Sellisele alternatiivile suunatud õiguse kasutamist ei saa käsitleda seaduse ega selle täitmise vastu võitlemisena,» lisas Kõlvart.
Abilinnapea leidis, et kaitsepolitsei peab avaldama oma kodulehel www.kapo.ee vääraid andmeid ümber lükkava teadaadne.