Ajakirjade Kirjastus eitab uudiste müüki

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasulised reklaamtekstid Anne & Stiili värskeimas numbris. Just sääraste reklaamtekstide nimetamine «uudisnupuks» on eile lahvatanud meediaskandaali põhjus.
Tasulised reklaamtekstid Anne & Stiili värskeimas numbris. Just sääraste reklaamtekstide nimetamine «uudisnupuks» on eile lahvatanud meediaskandaali põhjus. Foto: Mihkel Maripuu

Eile lahvatas meedia­skandaal, kui ajaleht Äripäev väitis oma juhtkirjas, et Ajakirjade Kirjastuse ajakirjadelt on võimalik osta uudiseid.



Äripäev toetus Ajakirjade Kirjastuse reklaamidirektori Indrek Soomi kirjale reklaamiklientidele, milles väideti selge sõnaga, et rasketel reklaamiaegadel on uudisnupud muutunud Ajakirjade Kirjastuse ajakirjades nõutud kaubaks.

«Tegemist on kuluefektiivse reklaamilahendusega – toodete lühikirjeldus ja pilt annavad edasi praktilise info, mis kampaaniate juures just rasketel aegadel esmatähtis oli. Lisaks on uudisnupu kujundus sarnane ajakirja orgaanilisele sisule, mis reklaami usutavust lugeja silmis tõstab,» teatas Ajakirjade Kirjastus oma klientidele.

Kas tõesti saab ajakirjades osta uudiseid?

«Siin tuleb kasutada ühe filmi pealkirja – «Tõlkes kaduma läinud»,» selgitas Ajakirjade Kirjastuse juht Mart Luik eile. Tema sõnul peeti uudisnupu all silmas väikeseid reklaamiuudiseid, millega ajakirjad on juba aastaid kaubelnud ja kauplevad ka edaspidi, seda mitte ainult Ajakirjade Kirjastuses, vaid kõikides ajakirjades.

Tema sõnul on iga selline «uudis» markeeritud sõnaga «reklaam». «Me ei kauple uudistega,» väitis Luik.

Ajakirjade Kirjastuse ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Merle Liivak kinnitas Luige sõnu. «See on selge arusaamatus, sisulisi uudisnuppe me kohe kindlasti ei müü,» lausus Liivak.

Luik tunnistas, et reklaamiklientidele saadetud kirjas oli väär kasutada sõna «uudisnupp». Samas nentis Luik, et kirja koostanud reklaamiosakond kasutab seda sõna klientidega suheldes iga päev. «See on nende töökeel,» põhjendas Luik segaduse teket.

Ajakirjade Kirjastuse hinnakirja järgi maksab «uudisnupp» näiteks ajakirjades Eesti Naine, Kroonika ja Anne & Stiil 5000 krooni pluss käibemaks. Väiksema läbimüügiga ajakirjades, nagu Oma Maitse ja Tervis Pluss, on hinnaks 4000 krooni.

Ei Luik ega Liivak näe sellisel kujul ajakirjades reklaampinna müümises midagi taunitavat, sest mõlema kinnitusel on raha eest ostetud pind ka vastavalt markeeritud ja lugejal on lihtne vahet teha reklaamil ja ajakirjanduslikul tekstil.

Tõsi, Liivak tunnistas, et trükimeedias on ette tulnud juhuseid, kus reklaamiosakond saadab trükikotta reklaaminuppudega lehekülje, kuhu on kiirustamisest tingitult unustatud vastav märge lisada.

«Aga ma teen peatoimetajana iga kuu kõik, et Anne & Stiili sisukülgede kõrval ka kõik reklaamid üle kontrollida, ja märke puudumisel palun alati selle lisada. Siin tuleb olla väga põhimõttekindel ja kompromissitu, lugejat ei tohi eksitada,» märkis Liivak.

Naisteajakirjades on üsna levinud tava, et ajakirja veergudel hindavad-testivad-tutvustavad ajakirja toimetajad tooteid, mida maaletoojad või tootjad toimetusele saadavad. Ka seda võib käsitleda reklaamina.

Luik tunnistab, et see on tõsine probleem, sest masuajal on surve ajakirjanikele-toimetajatele suurenenud. «Nende enda huvides on mitte alluda survele. Sest kui tasuta tagauksest sisse ei saa, siis ehk ostetakse reklaam ning selle raha eest maksame ajakirjanikele palkasid,» pani Luik ajakirjanikele südamele.

Samas tunnistas ta, et ei taha toimetajate vabadust piirata. «Siin pole midagi teha, kui toimetajad otsustavad soovitada raamatut «Söö, palveta ja armasta», mitte aga selle kõrval olevat teist raamatut. Seda peab ajakirjanik saama teha. Ajakirjanikele peab jääma loominguline vabadus.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles