Oravad, sotsid ning IRL teenisid ühishindeks plussiga kolme

Arto Aas Foto: Erik Prozes

Esimesest tööpäevast peale paraja kriitika all olev Taavi Rõivase teine valitsus on saja päeva jooksul pidanud tegelema suuresti enese õigustamisega. Et võimulepe on ikka vettpidav, et suhted kõige kolme partneri vahel on korras, et suur narratiiv on ikka olemas.

Neljapäeval riigikogu erakorralisel istungil meenutas suurima opositsioonierakonna, Keskerakonna saadikurühma juht Kadri Simson umbes sada päeva tagasi ühe valitsusliitlase öeldud seisukohta: on väga hea, et selle valitsuse suhtes on nii madalad ootused, sest kui ootused on madalad, siis on raske lati alt läbi joosta. Postimees hindas kõiki valitsuskabineti liikmeid – kes lati alt, kes üle lati.

3

Eestis pole olnud peale Taavi Rõivase (35, RE) ühtki peaministrit, kes on oma 68. tööpäeval seisnud riigikogus silmitsi umbusaldusega. Valitsuse vaevalisest loomisest saadik usalduse ja usaldamatuse piiril kõikuva mehe suurimaks saavutuseks on see, et valitsus on sada päeva siiski vastu pidanud. Küll mitte samas koosseisus, kuid viimane ministrivahetus andis Rõivasele vajalikku enesekindlust.

End pigem Kreekale kui Eesti rahvale pühendanud valitsusjuht pole suutnud veenvalt oma rahvale selgitada pagulastemaatikat ja üllatas maksutõusudega. Koduerakonna reitingulangusest hoolimata vankumatult oma joont ajav Rõivas peab laadima end sügiseks, mis tõotab partnerite-konkurentide abil tulla pinev.

«Kuidagi armetu näeb see kõik välja,» kommenteeris üks endine peaminister.

4+

Piiri kindlustamisega juba eelmises valitsuses alustanud siseminister Hanno Pevkur (38, RE) on uue-vana ametiaja jooksul sama järjekindlat Eesti-Vene joont ajanud. Lisaks piiril muru niitmisele ning võsa raiumisele on ta rõhunud ka droonivalvele ja kaamerakaitsele.

Pagulaste teemal on just temal olnud suur roll, et meile ei saabuks rohkem sõjapõgenikke, kui vastu võtta suudaksime. Samuti on Pevkur püüdnud lahendada pagulaskriisi. Ta on julgenud ka rahvaga rääkida.

Politsei ootus palgatõusule on sama lootusetu kui unelm kuumast rannailmast. Reaalsem näib aga praegu, et siseminister suudab siiski ellu viia väärteo menetluste lihtsustamise. Politsei ootab, Pevkur tegeleb.

3

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus (39, RE) jõudis enne saja päeva täitumist Autorollo skandaali tõttu ametist tagasi astuda ning paistab, et hoolimata seda portfelli hoides pidevaid esinemisi nõudvatest ärevatest oludest maailmas jäi see tema meeldejäävaimaks teoks sel toolil. Samas ei saa öelda, et ta poleks oma tööülesandeid täitnud – kõik sai tehtud.

Kogu ametiaja rippusid aga õhus küsimused Autorollo skandaaliga seotud isiku ministritoolil istumise eetilisuse ja tema abikaasa Rain Rosimannuse halli kardinali rolli kohta. Viimane väitis intervjuus Postimehele, et nende teemade tõstatamine tuleneb lihtsalt Eesti šovinistlikust suhtumisest naispoliitikutesse, ent positiivne vastukaja, mis on saanud osaks tema kaasa ameti üle võtnud diplomaat Marina Kaljurannale, lubab selles tugevalt kahelda.

4+

Kaitseminister Sven Mikseri (41, SDE) jaoks oli 100 päeva eesmärkide täitmine usutavasti lihtsaim. Valitsuse laialdast toetust, kopsakat kaitserahakotti ja aastaid tehtud eelplaneerimist arvestades olnukski põrumine ilmselt imelik.

Nii ehitatakse üle Eesti justkui kella järgi uut kaitsetaristut, inaugureeriti NATO staabielement ja ühiselt teiste Baltimaadega hoitakse survet Ida-Euroopas liitlasüksusi suurendada.

Kui selle kõrval jätkuvalt mõne riigihankega põrutakse ja raha tuulde läheb, rikub see üldpilti vähe. Olgugi, et ekspertteadmistelt on Mikser ammu paljudest liitlaste ametivendadest üle, on rahva silmis riigikaitse raskekaallaseks tõusmisel veel mitu sammu minna. Ministri otsus suurõppuse Siil ajaks puhkus võtta läks hinge paljudele. Seda enam, et Siil oli just nimelt üks tema enda eesmärkidest.

4

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (56, RE) on hoidnud uues ametis veidi tagaplaanile, aga pole põhjust kahelda, et nii Tallinnas Tõnismäel kui ka Tartus endises pangamajas on minister aeg-ajalt kohal.

Koonerdava rahandusministri stiili näitas ta erakoolide rahastamise küsimuses, aga on lasknud enne põhimõttelisi otsuseid teemal ka settida. Kõrgkoolide rektorite-direktorite ametisse nimetamistesse pole minister avalikult sekkunud, kuigi trall Tallinna Tehnikaülikooli ja ka Viljandi Kultuuriakadeemia juhtide valimisel talle kindlasti ei meeldi.

Õpetajatele on Ligi võimalusel palgatõusu lubanud. Haridusilma hirmud sõnaka ja rahakoti raudu kiivalt koos hoidva ministri ees ei ole esimesel sajal päeval kinnitust leidnud.

4

Eelmise riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (46, IRL) ministriaeg on alanud kõige hoogsamalt – uus maksupakett ja Kreeka kriis pole jätnud talle just pikka aega, töösse sisse elada.

Majutusasutuste käibemaksu, kütuseaktsiisi järsk tõstmine ning mitmed teised muudatused panid nii koalitsiooni kui ka rahandusministri enese juba esimestel päevadel proovile. Maksutõusudele tehti lõpuks leevendused, mille töötas välja Sester. Kreeka võlakriis aga on lõpust kaugel – eile alustati kolmanda abipaketi läbirääkimisi.

Suhtlejana on Sester avatud ning ta räägib ka rasketest teemadest. Kuid tundub, et ta on pigem haldur kui otsustaja – ta pigem selgitab protsesse, kui avaldab arvamust.

2

Justiitsministrina on meedia jaoks olnud seni üsna nähtamatu. Ka on vähem tema kui poliitiku arvamusavaldusi, mille põhjuseks ilmselt see, et Urmas Reinsalu (40, IRL) ei ole kehvade valimistulemuste tõttu enam oma erakonna juht.

Üks esimesi avaldusi, mille ta justiitsministrina tegi, oli see, et tema kooseluseadusega edasi ei tegele. Kuna selle seaduse vastuvõtmine tekitas väga palju vaidlusi, siis oli selline avaldus vastutustundetu ja segadust külvav. Seadus on vastu võetud, aga selle jõustumiseks on vaja töötada edasi, võtta vastu rakendusaktid.

Veel on Reinsalu öelnud, et nüüd on paras aeg keelustada natsi- ja kommunismisümboolika või et notarid võiks lahutada ka välismaalasega sõlmitud abielu. Ilmselt olulised teemad, aga kaheldav, kas just kõige põletavamad.

Kui vaadata, mida kirjutatakse Reinsalu valitsemisala kohta valitsuse saja päeva tegevuskava ülevaates, on sealgi praegu veel abstraktsetena tunduvad tööd (nt dereguleerimise programmi kontseptsioon).

Loodame, et Reinsalu alles tõestab end justiitsministrina, võtab rohkem päevakajalistel teemadel sõna (nagu oli tal tavaks seda teha enne valimisi või kaitseministrina) ning hakkab tegelema kooseluseadusega või saadab selle saatuse kohta ühiskonnale vähemalt selgema sõnumigi.

3

Kes on keskkonnaminister? Marko Pomerants (50, IRL). Ju siis on. Kogenud ministrina pole tal olnud ka vajadust end avalikkusele tõestama hakata ja iga oma sammu kohta iga päev pressiteateid koostada.

Pomerants on Eestit Euroopas esindanud, vestelnud Eesti keskkonnast Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikuga. Sügise poole hakkab valitsusse tulema tema allkirjaga seadusi ja strateegiaid. Tööpuudust mehel pole.

4

Ettevõtlusminister Urve Palole (43, SDE), kes jätkas kevadel tööd samas majas, vahetades vaid kabinetti, ei saa kindlasti ette heita arvamuste vähesust või tegevusetust. Olles ise koalitsioonilepingule alla kirjutanud, alustas ta ministriametis maksutõusude vastast kampaaniat, mis vähemalt osaliselt ka toimis, kuna majutusasutuste käibemaksumäär tõuseb plaanitud 20 protsendi asemel 14 protsendile.

Kindlasti tekitas Palo käitumine aga palju segadust nii avalikkuses kui ka valitsuses. Lisaks lubas ta suuri muudatusi juba otsustatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatavate eurorahade jagamisel ning riigi toel valmis ehitada suure konverentsikeskuse.

Ühesõnaga, juttu on olnud palju, eks näis, kui palju sellest kõigest realiseeritakse.

4–

Riigihalduse ministri Arto Aasa (35, RE) esimesed sada päeva möödusid üllatusteta. Absurdne oleks eeldada, et haldusreform, mille edusammud viimase 20 aasta jooksul on olnud kesised, saaks uue ministri käe all kolme kuu jooksul sisse kiire hoo.

Aas on üritanud pildile pääseda, et uut ministrikohta õigustada, kuid valitsuses on ta jäänud suhteliselt märkamatuks. Paljude valijate jaoks, kellele ilmselt jääb riigihalduse ministri ametikoha mõte ja olulisus selgusetuks, tuleks kasuks, kui oravaparteilasest minister end võimalikult varakult tõestaks.

Jääb vaid loota, et Aas viib seatud eesmärgid oma ametiaja jooksul ellu ega jää järgmiste valimisteni nähtamatuks ministriks.

2

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal (40, RE) on olnud pigem reageerija kui algataja. Temaga seoses meenuvad vaid käesurumisüritused nagu kohtumine praamikuninga Vjatšeslav Leedoga. Michal on rääkinud ka ideest korrastada riigi äriühingute juhtimine, kuid millegi konkreetseni pole veel jõutud.

Edastanud on ta vaid positiivseid sõnumeid ja sellega oma käed võimalikult puhtad hoidnud. Eks ta hoidub pärast Silvergate’i tõttu justiitsministriameti kaotamist veel silma paistmast.

4

Mõnigi võis oodata, et näitlejast ja lavastajast kultuuriminister Indrek Saar (42, SDE) tõuseb ka valitsuses kohe püünele mõne põrutava seisukohavõtu või soologa, nagu üle-eelmine eelkäija Rein Lang. Aga ta on eelistanud tegutseda inspitsiendi ehk etenduse juhina. Kavalehel kirjas, aga varjus. Ometi laguneks etendus ilma korralduseta koost.

Juuni algul Sirbi 48 küsimusele antud vastustest selgub, et Saarele jaguks tööd vähemalt kaheks ministriperioodiks. Tuleristsed ootavad teda ees juba augustis, kui valitsus järgmise aasta eelarvet kokku paneb.

Vähemalt kaheksa miljonit eurot tuleb leida, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalgad viia samale tasemele õpetajate miinimumiga. Saare ministriks olek võiks tipneda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue saali avamisega.

5–

Poliitikas 15 aastat askeldanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (38, IRL) tõmbas alustuseks ministrina (koos kaasministri Rannar Vassiljeviga) pidurit eelmise valitsuse poolt kiirustades käivitatud töövõimereformile. Samuti näitas ta omamoodi poliitilist selgroogu, kui kinnitas vaatamata kriitikale võrdõigusvolinikuks erakonnakaaslase Liisa Pakosta. Kahtlemata oleks olnud populaarsem määrata sellesse ametisse vähemuste esindaja.

Ning kui ülejäänud valitsus võttis pagulasteema puhul suu vett täis ega osanud omainimestele sel teemal  korrutada muud, kui et «võitleme sundkvootidega», tuli Tsahkna ja rääkis inimkeeli.

Kui Saksamaa kantsler Angela Merkel Tsahknaga tutvudes imestas, et Eestis valitakse üha nooremaid ministriteks, võis Tsahkna teda lohutada, et Eesti valitsuserakondade esimeestest on tema IRLi juhina kõige vanem.

3+

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (33, SDE) võttis koos kaasminister Margus Tsahknaga kiiresti ette töövõimereformi vigade paranduse (see reform ongi eelkõige Vassiljevi vastutada), aga palju rohkem pole noore ministri tegevusest kuulda.

Teda iseloomustatakse kui inimest, kes enne mõtleb ja uurib ning alles siis teeb suu lahti. Suvel on ta tiirutamas mööda haiglaid – värske ministri intervjuus Postimehele tunnistas ta, et meditsiiniga tal isiklikku kokkupuudet seni pole olnud, kui välja arvata Rakvere linnapea ja abilinnapea ametiaeg, kus tuli kõigega linnatasandil tegelda.

Vassiljevil on loodetavasti aega töö- ja tervishoiu olukorraga Eestis end kurssi viia ning siis ka tegusid näidata. Kui just sotsiaaldemokraadid oma uuele esimehele Jevgeni Ossinovskile ministrikabinetti otsides sotsiaalministeeriumi poole otsustavalt ei vaata.

2

Urmas Kruuse (50, RE) näol valiti maaeluministriks ilmselge võhik, kelle ülesandeks on viisakalt maskeerida valitsuse tegevusetust ja huvipuudust maaelu arengu vastu. Tegemist on n-ö tankistiga, kes peab istuma halvasti finantseeritud ministeeriumi eesotsas, et Euroopa Liidult saadavad rahad ära jagada.

Ka meediale antud intervjuud on kinnitanud tema mittemidagiütlevust maaelu ja põllumajanduse valdkonda puudutavas.

Koondhinne valitsusele: 3+