Koda: maksuamet ei hakka salaja kellegi eluruumides käima

Anette Parksepp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: Toomas Tatar

Rahandusministeerium soovib MTA õiguste laiendamisega muuta konkurentsikeskkonda läbipaistvamaks. Maksumaksjate liit avaldas muudatuste üle muret, samas kui Kaubandus-tööstuskoda ei rutta seadusemuudatust hukka mõistma.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et MTA võimupiire laiendav seadus täpsustab paljuski seda, mis juba kehtib ega too endaga kaasa sisulisi muudatusi. Ta osundas, et praegu on tegemist ka eelnõu kooskõlastusega, kus täiendused on tavapärased.

Jegorovi sõnul tulid osad soovitused maksukeskkonna läbipaistvamaks muutmiseks ettevõtjatelt endilt. Kaubandus-tööstuskoja ettepanekul laiendatakse ettevõtete kohta avaldatavaid andmeid, näiteks käibemaksukohustuslase deklareeritud käibemaksu summa kvartalis ning töötamise registri andmetel tööandja töötajate arv.

Eelnõuga täpsustatakse maksu- ja tolliameti võimalusi tagada seaduste täitmist. MTA-l on kogu aeg olnud õigus koguda tõendeid või saada neid vaatluse käigus, nüüd saab neid koguda mitte ainult menetledes konkreetset maksuasja, vaid ka maksualase rikkumise ärahoidmise eesmärgil, kui selleks on põhjendatud kahtlus. Seni on see õigus olnud vaid tolli valdkonnas.

Vaatluse sätteid täpsustatakse nii, et maksuhalduril on õigus vaadelda vallasasja, mis on samaaegselt maksukohustuslase valduses ja seotud tema majandus- või kutsetegevusega, kuid asub vaatluse läbiviimise hetkel väljaspool maksukohustuslase majandustegevuse asukohta. Üldjuhul antakse vaatlusest ette teada ja see viiakse läbi ajal, kui toimub maksumaksja majandustegevus. Oluline on märkida, et vaatluse käigus on keelatud siseneda  kellegi tahte vastaselt tema eluruumi ja seda ka juhul, kui eluruumides toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et ei tasu rutata MTA õigusi laiendavat seadusemuudatust hukka mõistma. Palts rääkis, et kuna eelnõu jõudis Kaubandus-tööstuskojani reedel, siis praegu nad alles analüüsivad seda ning ootavad oma liikmete arvamusi. Tema sõnul on oluline kaaluda eelkõige seda, kas MTA laiendatud õigused on vajalikud. Palts lisas, et seaduseelnõust peab olema väga selgelt näha, miks selliseid õiguseid vaja on.

«Esmapilgul eelnõud lugedes midagi väga traagilist või väga hirmsat sealt tegelikult välja küll ei paista,» tõdes koja peadirektor. Ta selgitas, et MTA korraldatud vaatluse jaoks on seaduses ette nähtud kindlad reeglid, millal ja kuidas kinnistut kontrollida. Hirmud, et minnakse kellegi eluruumi või hakatakse midagi salaja tegema, ei ole tema sõnul põhjendatud. «Need piirangud on kõik seaduses sees. Peab andma maksumaksjale kontrollist piisavalt ette teada ja kui kuskil on mingid uksed kinni, siis neid loomulikult avada ei või,» kinnitas ta.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis tõi võimaliku probleemina välja, et võidakse hakata ära kasutama ettevõtjate teadmatust – näiteks ei tea inimene, kas tema kinnistut kontrollib politsei, maksuamet või keegi kolmas. «Näiteks korterite vaatlemise puhul kooskõlastatakse küll inimesega, et tullakse vaatama, aga kuskil väga pisikeses kirjas on, et võib sellest ka keelduda,» tõi Lehis teise näite.

Paltsi sõnul tõstatab see mure tervikuna küsimuse inimeste õigusteadlikkusest. Ta meenutas, et on olnud küllalt olukordi, kus ettevõtjad on nende käest pärinud aru oma õiguste kohta, kui maksuametnik, politsei või teised asutused tulevad nende ettevõtet kontrollima. «Vaevalt Lasse Lehise mure täiesti põhjuseta on, aga paraku peame usaldama mingil määral ka maksuametit ja riiki tervikuna. Ei saa asuda kohe seisukohale, et maksuhaldur tuleb ja hakkab seda teadmatust ära kasutama. Ma tahaks küll loota, et nii see ei ole,» möönis Palts.

Ta arvas, et ehk tasub mõelda võimalusele, et kui maksuametnik läheb vaatlust või muud protseduuri läbi viima, peab ta andma ettevõtjale kirjalikult või mõnes muus kindlaks määratud vormis infot tema õiguste kohta.

Palts rõhutas, et kui maksuametil on tõesti jäänud praegu mõned pettused avastamata, sest neil pole selleks piisavalt õiguseid olnud, siis tuleb väga tõsiselt kaaluda, kas need õigused peaksid seaduses olema, kuna ausa ettevõtluskeskkonna nimel tuleb tööd teha ja seista. Samas ei saa tema sõnul suhtuda kergekäeliselt ka eraisikute ja ettevõtete andmekaitsesse ning kindlustundesse, et jälitus- ja muud toimingud on põhjendatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles