Mart Helme: valitsus avas Pandora laeka

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Helme.
Mart Helme. Foto: Mihkel Maripuu

EKRE esimees Mart Helme leiab, et valitsuse otsus võtta vastu 150 ja lisanduvalt 20-30 pagulast avab Pandora laeka, sest pagulaste õigus kaasa tuua sugulasi suurendab Eestisse jõudvate pagulaste arvu tuhandeni.

Eile Brüsselis toimunud erakorralisel Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel kinnitati Euroopa Ülemkogu otsus 60 000 pagulase abistamiseks ning tehti vahekokkulepe, mille järgi võtab Eesti esimeses etapis vastu 150 Vahemere kriisi pagulast.

«Kui arvestada, et igal pagulaseks kvalifitseerunud inimesel on võimalik järele tuua sugulasi, siis võib vastu võtta lubatud pagulaste numbri julgesti viiega korrutada ja saamegi numbri 900-1000, mida polegi enam nii vähe,» rääkis Helme.

«Kogu maailma ajalugu on kinnitanud fakti, et sinna, kus juba on, tuleb aina juurde ja laviini pole võimalik peatada,» ütles Helme.

Tema sõnul mäletavad kõik veel liigagi hästi nõukogude okupatsiooni, kui migrante tuli sisse ilmatul hulgal ja voolu peatas alles Eesti iseseisvumine. «Oleme paarikümne iseseisvuse aasta jooksul teinud tugevasti tööd, et ühte kolmandikku oma rahvastikust kuidagi Eesti riiki ja kultuuri integreerida. Nüüd siis on tulekul uus laine, ja need pole meile ei kultuuriliselt ega muus mõttes harjumuspärased sisserändajad,» kommenteeris Helme.

«Kas tõepoolest kaalub mingi hüpoteetiline eurosolidaarsus üles euroopa rahvaste süstemaatilise survestamise? On ju selge, et meile keeleliselt ja kultuuriliselt täiesti võõrastele aafriklaste ja islamipiirkondadest pärit inimeste «vabatahtliku» sissevooluga suureneb surve sotsiaalsüsteemile, mis on niigi kehvas seisus, haridussüsteemile, teenindussektorile,» nentis Helme, kelle hinnangul ei saa riik hakkama omagi inimeste abistamisega.

Samuti suureneb tema sõnul surve õiguskorrale, sest töötud ja võõras keskkonnas ennast frustreerunult tundvad migrandid hakkavad jõudsalt tõstma kuritegevuse taset, rääkimata võimalikest tänavarahutustest.

«Valitsuse muinasjutte troopiliste õnneotsijate kiirest integreerimisest Eesti ühiskonda ei usu keegi, pigem tuleb sellest piinarikas sündmuste jada nii kohalike kui ka sissesõitnute jaoks,» lisas Helme. «Lääne-Euroopa kibedad kogemused selles vallas on kõigile teada ja ei maksa loota, et meil kuidagi paremini läheb!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles