E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ida-Viru maavanem: keerulistes piirkondades tuleb koolid riigistada

BNS
Ida-Viru maavanem: keerulistes piirkondades tuleb koolid riigistada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riho Breivel.
Riho Breivel. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eestikeelse ja -meelse hariduse tagamiseks Ida-Virumaal tuleb peamiselt venekeelsete elanikega asustatud piirkondades koolid riigistada, leiab Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

«Kui öelda, mis on kõige suurem probleem Ida-Virumaal, siis minu hinnangul on see just haridussüsteem,» rääkis Breivel BNSile antud intervjuus.

Breiveli hinnangul on see samamoodi ka näiteks Lasnamäel, Maardus ja teistes sellistes kohtades, kus on väga palju muukeelseid inimesi. Tema sõnul on probleemiks õpetajad, kelle väärtushinnangud on kujunenud ajalooliselt teistsuguses keskkonnas ning kes oma väärtushinnanguid paratamatult ka õpilastele edasi annavad.

«Kui sa lähed vene inimesele rääkima, et Tšapajev ei olegi kangelane, vaid vastane, siis ta sööb su naha ja karvadega ära, sest nii teda kui tema isa ja vanaisa on kasvatatud teadmisega, et Tšapajev on kangelane,» tõi Breivel näite.

Breiveli seisukoht on, et süsteemi kiiremaks muutmiseks muukeelsetes linnades nagu Kohta-Järve, Narva, Maardu ja teised tuleb kõik koolid teha riigikoolideks. «Munitsipaali käest tuleb võtta koolid ära. Pedagoogide kaader ei tohi olla sõltuv poliitilistest otsustest. Laste kasvatamine ja väärtuste kujundamine on riiklik ülesanne,» rääkis Breivel.

Maavanema sõnul tuleneb praegune olukord mõttemugavusest, kuna kohalike poliitikute jaoks ei ole haridussüsteemi muutmine esmane eesmärk. «Esmane on koguda valimistel võimalikult palju hääli ja kindlustada oma võimu. Aga valijaid saab ikkagi populaarsete otsustega ning 80 aastat tambitud ja omaks võetud väärtuste lammutamine ei ole kindlasti populaarne,» nentis Breivel.

Breiveli hinnangul tuleks Ida-Virumaale meelitada noori õpetajaid kõrgemate palkadega ja pakkuda neile vajadusel ka elamispinda ja muid hüvesid. «Teeme koolid riigikoolideks, hoiame õpetajate kaadri kontrolli all, toome koolilõpetajad suunamistega Ida-Virumaale, lubame neile kõrgemat palka ja korterit. Kas või organiseerime kuidagi massilise algklasside õpetajate tootmise - võimalusi on igasuguseid,» rääkis ta ja nentis, et osa neist on kirjas ka septembris valitsuse heakskiidu saanud Ida-Virumaa tegevuskavas.

Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 näeb eestikeelse õppe kvaliteedi parandamise ühe võimaliku meetodina muuhulgas ette Eesti gümnaasiumi asutamise. Tegevuskava koostajate hinnangul saab võimalustena kaaluda Narva vanalinna riigikooli ja Narva Eesti gümnaasiumiosa ühendamist või Sillamäele tugeva riigi poolt toetatava gümnaasiumi loomist.

Ida-Virumaal tuleb tegevuskava kohaselt pöörata süsteemsemat tähelepanu eestikeelse hariduse omandamisele ja edendamisele. Pedagoogilisel tööl olevate inimeste hoiakuid tuleb muuta riigiteadlikumaks. Samuti tuleb toetada Ida-Virumaa koole isamaalise kasvatuse ja riigikaitsekursuste avamisel.

Pedagoogidele tagatakse jätkuvalt regulaarne eesti keele täiendõpe, jätkatakse mentorite programmi ning teostatakse erialase keele õpet. Toetatakse eesti keele õpetamise metoodika arendamist maakonna vene õppekeelega koolides läbi õpetajakoolituse kaasajastamise ning arendatakse ja jätkatakse regioonis keelekümblusprogrammi.

Ida-Virumaa venekeelsetele koolidele on kavas leida partnerkoolid mujalt Eestist. Piirkonna avalik-õiguslike kolledžite tegevust arendatakse ja toetatakse vastukaaluks nõrgema tasemega venekeelsetele erakõrgkoolidele.

Ida-Virumaal on kokku 61 koolieelset lasteasutust ja 46 üldhariduskooli, sealhulgas 14 eesti õppekeelega, 22 vene õppekeelega ja 10 eesti ning vene õppekeelega. 32 gümnaasiumist kaheksa on eesti õppekeelega, neli eesti ja vene õppekeelega ning 20 vene õppekeelega.

Märksõnad
Tagasi üles