/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Tartumaal Luunja vallas asuv ristmik on koht, kus on napi aja jooksul juhtunud kaks liiklusõnnetust, milles sai kokku vigastada neli inimest. Vallavanema hinnangul võib põhjus peituda kõigest mõne kraadises kaldes, mis teeb niigi ohtliku vasakpöörde sel ristmikul veelgi ohtlikumaks.
Teisipäeva õhtul juhtus sel ristmikul liiklusõnnetus, kui kahe auto kokkupõrkes said raskeid vigastusi sõiduautos viibinud naine ja kaks last. Esialgsetel andmetel sõitis BMW ette peateel sõitnud kaubikule.
Samas kohas juhtus õnnetus ka napilt poolteist kuud varem, 7. juuni õhtul, kui Audi roolis istunud 18-aastane mees eiras liiklusmärgi nõudeid ja sõitis ette sõidukile Peugeot, mida juhtis 25-aastane mees. Peugeot paiskus saadud löögist vasakule vastu teeviita. Toona sai vigastada 23-aastane naine.
Luunja vallavanem Aare Anderson tunnistas täna, et kaks õnnetust sel ristmikul niivõrd lühikese aja jooksul teeb ta murelikuks.
«Kui ühes kohas on toimunud juba rohkem kui üks liiklusõnnetus, mille puhul ei saa päris kindlalt väita, et tegemist oli puhtalt inimliku eksimuse või liikleja süüga, siis tuleb väga tähelepanelikult vaadata, kuidas on see liikluskorraldus tehtud ja kas seal on mingeid tegureid, mis õnnetusi soosivad,» selgitas ta.
Ebatavalised olud
Andersoni hinnangul on konkreetne ristmik kindlasti tavapärasest mõnevõrra erinev – ristmikul on kerge kallak, mis muudab näiteks vasakpöörde tegemise veelgi ohtlikumaks, kui see juba tavapärastes oludes on.
«Tartu linna poole vasakpööret tehes on tee veidike tõusev. Kui linna poolt mingi sõiduk läheneb, siis esiteks, ei ole see nii hästi näha kui täiesti tasase tee puhul ja ilmselt võib inimene selle kalde puhul ka vahekaugust natuke valesti hinnata,» selgitas vallavanem.
Seega võib juba väike, kas või mõnekraadine kalle olukorda liiklejate jaoks oluliselt muuta. «Sellist ristmikku tuleb liikluses ikkagi väga harva ette. Eestimaal on meil enamasti tasapinnaline maastik ja seal nagu probleemi ei ole. Siin hakkavad mängima juba väga-väga väikesed tegurid,» tõdes ta.
Vajab analüüsi
Anderson tunnistas, et ehkki sel ristmikul ei ole õnnetusi just väga sageli, piisab ka paarist-kolmest juhtumist, et tekiks vajadus olukorda täpsemalt analüüsida. «Ma küll ei ole spetsialist, aga tavaliiklejana võin öelda, et jah, tõepoolest, seal on olukord natuke teistsugune.»
Teistsugused olud nõuavad tema sõnul ka teistsuguseid lähenemisi, kas siis näiteks kiirusepiirangute või hoopis uue ristmikulahenduse näol. Sellest plaanib vallavanem kindlasti ka maanteeameti vastavate spetsialistidega rääkida.
Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja asetäitja Tiit Vunk ütles Postimehele, et praegu, ilma analüüsita, on väga keeruline hinnata, kui suurt rolli on õnnetuste juhtumisel mänginud tegurid sellel ristmikul. Samuti ei saa praegu teha konkreetseid ettepanekuid, kuidas saaks ristmikku ohutumaks muuta.
«Ega kõike ei ole võimalik ette näha. Ükski inimene ei ole jumal – ei tee-ehitaja ega liikleja, aga ohutuse mõttes tuleb lihtsalt võimalikult palju asju läbi analüüsida,» lubas aga vallavanem Anderson.