Mullijalka kogub populaarsust

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palli tagaajamine pole veel nii lõbus olnud.
Palli tagaajamine pole veel nii lõbus olnud. Foto: Siim Silver Salumaa

Alates juulikuust saavad huvilised Pärnus ja selle lähiümbruses oma südikuse proovile panna ning mullijalkas mõõtu võtta.

Mullijalka on küllaltki uus ja unikaalne spordiala, mis siiani Eestis vähe levinud ja alles populaarsust kogumas. Jalgpalli meenutav tujuküllane mäng erilisi oskusi ei nõua ja osaleda võivad kõik, kes natukenegi joosta jaksavad ja on vanemad kui 14 aastat.

Idee on lihtne: iga osavõtja saab suure õhku täis palli, mis kaitseb kehakontaktide ja valusa kukkumise eest. Pall on täpselt nii suur, et mängija sinna sisse ära mahub, ainult jalad on liikumiseks vabad.

Nagu harilikus jalgpallis, on siingi peamine eesmärk väravaid lüüa, ent seda tehes tuleb vastastega võimalikult palju kontakti astuda – igasugune lükkamine ja tõukamine on lubatud.

Osalejad kinnitatakse rihmadega palli sisse, seda on kerge seljas kanda ja lisakoormust see kaasa ei too. Küll on joosta raske, sest käed on palli sees ja liigutada neid ei saa.

Pärnus mullijalkat pakkuva Funball OÜ esindaja Kaspar Rätsepa sõnade järgi pole mängu jaoks teab mis suurt inimhulka tarvis. Piisab kas või kuuest osavõtjast, et moodustada kaks kolmeliikmelist võistkonda.

“Kogemus näitab, et kõige lõbusam on mängida neljaliikmelistes meeskondades ja üsna väikesel platsil, sest siis toimub palju kentsakaid kokkupõrkeid ja kõik saavad pallile mõne korra pihta – üldjuhul kasutame jalgpalli asemel svammist pehmet palli,” räägib Rätsep.

Rätsep tähendab, et suurejoonelisema ürituse ja rohkema arvu mängijate korral võib korraldada turniiri, kus kõik meeskonnad saavad omavahel mõõtu võtta.

“Kui kliendid soovivad, paneme paika mänguaja, mis koosneb kahest 4–5minutilisest poolajast. Kui alguses tundub, et sellest ajast jääb väheks, siis palli sees ei möödu aeg sugugi nii kiiresti ja sageli soovivad mängijad pärast viit minutit väikest puhkust,” tõdeb noormees.

Esimest korda mängiti mullijalkat 2011. aastal, kui norralased Henrik Elvestad ja Johan Golden tõid pealtvaatajateni kaasahaarava ja lustaka jalgpallilaadse meelelahutusliku mängu. Peagi lõigati loorbereid mujal maailmas.

“Idee mullijalka Eestisse tuua tekkis 2014. aasta kevadel, kui internetis nendesamade norralaste videot nägime. Kuid minul ja kursusevend Siim Silver Salumaal olid plaanid tehtud – veetsime suve Hawaiil töötades ja seigeldes, seega jäi mõte sinnapaika,” tunnistab Rätsep.

Hawaiilt naasnuna ja eesolevale suvele mõeldes tõdesid noormehed, et niimoodi jalgpalli tagudes kujuneb sellest sportlik ja lõbus viis, kuidas inimesed üksteise seltskonda nautida saavad. Et nende meelest on Eestis kõik huvitavad vaba aja sisustamise võimalused juba ära proovitud, otsustasid nad paralleelselt õpingutega luua oma ettevõtte.

“Aitame korraldada ettevõtete suvepäevi, kokkutulekuid, poissmeesteõhtuid ja sünnipäevi. Vaja on vaid väikest muruplatsi. Väravad ja muu vajaliku võtame ise kaasa,” tutvustab Rätsep.

Mullijalkat saab Rätsepa ütlust mööda välitingimustes harrastada kevadest sügiseni. Kuid kindlasti ei jää pallid seisma ka talvel, sest spordisaalis mängida on niisama lõbus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles