/nginx/o/2012/10/30/1400414t1hddc0.jpg)
Keskkonnaministeerium kavandab seoses seakatku levikuga metssigade arvukuse piiramiseks kehtivate regulatsioonide muutmist, jahimehe hinnangul võiks katkust päästa vaid püünisaed, keskkonnaagentuuri hinnangul on taudiga võitlemisel jäädud hiljaks.
«Eesti Vabariigi aegadel olid jäägrid ehk spetsialiseerunud jahimehed, kes täitsid riigi poolt ette antud küttimismahtu. Jäägrid suutsid igal aastal üksi küttimismahud täita, kuid nüüd jäävad jahimehed sellega hätta,» rääkis anonüümsust soovinud jahimees. «Ma pean lugu oma kaasküttidest, kuid tean, et enamus neist pole võimelised kilomeetritki metsas liikuma, nende põhijaht käib ikka ümber auto, selline on Eesti jahimeeste oskus,» tõdes ta.
Jahimeeste suutlikkus pole piisav?
«Jäägrid olid professionaalid, nad said selle eest palka, hommikust õhtuni jahipidamisega tegeledes oli neil selleks ettenähtud aeg, eelarve ja tehnika, aga täna on jahimehed MTÜsse kogunenud ja tegelevad jahipidamisega oma vabal ajal, oma vahenditest,» ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kelle hinnangul on praegune probleem komplekssem.
«Katkuga seoses ja suurest metssigade arvukusest tulenevalt on metssigu vaja rohkem küttida, aga küsimus ei ole jahimeeste professionaalsuses vaid võimekuses,» rääkis ta.
Kortsu sõnul on kogu ühiskond muutunud looduskaugemaks, kuid kui vaadata jahimehi, siis võrreldes paljudega on jahimees spetsialist. «Jahimees pole küll võrreldav professionaalse jäägriga, kuid võrreldes keskmise inimesega on ta ikka loodusetundja,» ütles Korts, kelle hinnangul on jahimehed praegu katkuga võitlemisel üks aktiivsemaid gruppe.
«Jahimehed on sõlminud lepingu korjuste matmise osas, kuigi korjused ei ole nende omad, sest uute seaduste järgi on metsloom peremehetu. Jahimehed on vabatahtlikult võtnud selle lepingujärgse õiguse ja kohustuse korjuseid matta, et neid oleks metsas vähem,» rääkis Korts, kelle sõnul on praeguseks maetud üle 300 korjuse.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja sõnul on 300 korjust piltlikult öeldes vaid jäämäe veepealne osa. «Looduses võib neid oluliselt rohkem olla, sest kõiki ei leita üles ja vedelema jäänud korjused tarbitakse teiste loomade poolt kähku,» kommenteeris ta.
Tõnis Kortsu sõnul on jahimeeste tööpõld lai. «Küttimismahud kirjutatakse ette, need tulevad ühiskondliku tellimusena ja jahimees on tellimuse täitja. Metsakasvatajad soovivad põtrade suuremat küttimist, põlluharijad soovivad metssigade suuremat küttimist, farmerid tahavad, et suurkiskjaid rohkem kütitaks, viljakasvatajad kaeblevad, et rändlinnud söövad põllud puhtaks,» rääkis Korts, rõhutades, et jahimees peab jahti oma vabast ajast.
«Kui jahipidamine saab jahimehe tööks, siis tulevad mängu teised põhimõtted ja siis tuleb mõelda, kuidas tööd tasustada, kust selleks vahendid leida,» ütles Korts.
Anonüümsust soovinud jahimehe sõnul oleks metssigade arvukuse ja seakatku probleemile lihtne lahendus, aga mitte ükski ametnik ega teine jahimees ei soovi seda tema sõnul kommenteerida.
Katkust päästaks püünisaed
Jahimees näeb lahendusena metssea püüdmise aia kasutusele võtmist. «Püünisaed püüaks ühe ööga terve karja, olgu loomi kolm või nelikümmend. Püünisest on võimalik vabastada loomad, keda küttida ei soovita või keda tahetakse uluki populatsiooni säilitamiseks alles jätta,» rääkis jahimees.
«Püünisaed on maailmas laialdaselt kasutusel, kuid kui hakata jahiseadust lugema, siis leiame, et see ei ole jahiseadusega kooskõlas. Mina aga leian, et katku epideemia ajal tuleb mõelda suuremalt ning vajadusel seadust muuta,» ütles ta.
«Seakatk ohustab seakasvatust, kuid Eesti jahimeeste selts mõtleb ikka, kuidas jahimeestele sobivatel tingimustel metssea arvukust saaks alla viia. Püünisega püüdes jääb ära elamus, adrenaliin, mida saab iga jahimees metssiga küttides,» lisas ta.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Kortsu sõnul tuleks esialgu kasutusele võtta seadusega lubatud vahendid. Korts tõi välja, et ühes ajaga on muutunud nii väärtused kui püügimeetodid. «Nõukogude ajal olid seapüügiaiad lubatud, täna on need keelatud ega kuulu enam lubatud vahendite hulka,» tõdes ta.
«Püünisaed on väga efektiivne püügivahend, ainult et tegemist ei oleks enam jahipidamisega. Tuleb eristada, et see on vahend, millega püütakse loomad kinni ja hukatakse,» rääkis Korts, kelle sõnul ei käi selline teguviis kokku tänapäeva jahipidamise eetikaga.
«Senine aeglane katku levik pole tõstnud seda päevakorda, kuigi siin-seal vestlustes on meelde tuletatud, et nõukogude ajal kasutasid jäägrid ja metsamajandid püünisaedu,» rääkis Korts, kelle sõnul on mõnes metsas need tänaseni säilinud.
«Eriolukorras tuleks ja peaks arutama kõiki võimalikke vahendeid. Kui eksperdid tulevad kokku ja otsustavad, et seoses eriolukorraga võiks püünist rakendada, siis esindatud peaksid olema ühiskonna eri grupid, kes ka eetilise poole pealt seda kaaluvad.» ütles Korts. «Jahipidamist peetakse tänapäeval ausaks mänguks looduse ees. Isegi katku ja sõja ajal on mingisugune eetika olemas,» lisas ta.
Kortsu nõustub anonüümsust soovinud jahimehega selles osas, et möödunud aastal kehtestatud piirangutel ajujahile ja koertega jahile pole enam mõtet ning jätkata tuleks eelmise aasta praktikat nagu seaduses ette nähtud. «Jahimeeste seisukoht on, et ilma aju- ja koertejahita ei suudeta teadlaste poolt soovitatud küttimismahte täita,» rääkis Korts. Ka keskkonnaagentuuri hinnangul oleks mõistlik piirangud jahipidamisele laialdase seakatku leviku tõttu maha võtta.
«Ulukiseire osakond soovitas juba eelmisel sügisel, et katkuga seoses võiks lubada nii summuteid kui valgusteid kasutada. Keskkonnaministeerium kavandab nüüd lubada valgustite ja summutitega jahi lubamist ning ajujahi keelu kaotamist, kuid siiani oli meie sõnum jäänud vaid ettepanekuks. Kui pole kriis ja kõik kulgeb tavapäraselt, siis soovitusi väga ei kuulata,» tõdes Veeroja.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja sõnul on metssigade püünisaed üks võimalus, et metssigade arvukust kontrolli alla saada. «Keskkonnaagentuur pole siiani sellist varianti välja käinud, kuid praeguses olukorras ei saa seda kõrvale jätta. Katkupiirkondades võiksid need olla efektiivsed,» ütles Veeroja.
Metssigade arvukust on alahinnatud
Keskkonnaagentuuri hinnangul tuleks tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga, kuna metssigade arvukus on Eesti metsades märgatavalt kasvanud ja sigade arvukust ei ole mõjutanud ka Aafrika seakatk. Kui katkukolletes on kohati metssea arvukus drastiliselt langenud, siis riigis tervikuna pigem tõusnud.
«Küttimislimiit 29 100 metssiga ei lahenda kohe kindlasti probleemi metsas. Jahimeeste andmete kohaselt elab metsas ligi 30 000 tuhat metssiga,» rääkis anonüümsust soovinud jahimees, kelle hinnangul on metssigade arvukus vähemalt poole suurem.
Rauno Veeroja hinnangul on metssigade populatsiooni arvukus tõesti alahinnatud ning mõne maakonna küttimise andmed näitavad seda juba aastaid. «Talvine seis võib olla 30 000, suvine 60 000,» arvas ta, selgitades, et suvine sigade arvukus põrsaste sünni tõttu poole suurem. «Keskkonnaagentuuri küttimisettepanek võtab alahinnangut arvesse,» lisas Veeroja.
Kui palju praegu metssigu Eesti metsas on, seda ei soovinud Veeroja kommenteerida. «Konkreetseid andmeid ei ole, ei oska spekuleerida, eriti praegu, kui katk võtab enda alla aina uusi alasid.»
«Ulukiseire aruannetes on metssigade arvukuse vähendamist soovitatud juba alates esimesest aruandest, mis avaldati 2009. aastal. Küttimine on muutunud intensiivsemaks, kuid soojad talved ja soodsad aastad on küttimise intensiivistumise lõppkokkuvõttes nullinud,» ütles Veeroja, kelle sõnul teeb asjaolu keeruliseks see, et aruanne tugineb kevadistel andmetel, kuid nüüd on olukord paljuski muutunud.
«Katk on oluliselt laiemalt hakanud levima, päris keeruline on öelda, mis võiks hetkel metssigade küttimisarv olla, et metssigade arvukus soovitult väheneks.» ütles Veeroja. «Võimalik, et katkualadel polegi kedagi küttida varsti, aga igal juhul tuleb rohkem küttimist aladel, kuhu katk kohale pole jõudnud,» lisas ta.
