USAs Colorado osariigis Aurora kinos 20. juulil 2012 filmi «Batman» esilinastusel tule avanud James Holmesi võib ees oodata surmanuhtlus.
USA kinotulistaja James Holmes võib saada surmanuhtluse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2015, 07:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandekohus leidis eile üksmeelselt, et 27-aastase Holmesi juhtumis on raskendavaid asjaolusid rohkem kui kergendavaid, edastab BBC.
Kohtus peetakse leevendavaks asjaoluks vaimuhaigust, kuid psühhiaatrite kinnitusel ei ole sel tulistajal vaimseid häireid.
Vandekohtunike sõnul oli Holmes teohetkel täie mõistuse juures ning teadis, mida tegi.
Holmesi advokaat rõhus kaitses asjaolule, et ta kliendil on skisofreenia, kuid psühhiaatriline uuring seda ei kinnitanud.
Vandekohus kuulab järgmiseks ära kinos aset leidnud massimõrva paarkümmend tunnistajat. Pärast seda langetatakse otsus, kas Holmes hukata või mitte.
Kohtus rääkisid ka mehe pereliikmed ja sõbrad, kelle sõnul oli Holmes lapsena ja teismelisena rõõmus, kuid muutus vanemaks saades aina kinnisemaks ja kahtlustavamaks.
«Ma ei mõistnud, et tema vaikimine oli tegelikult appihüüe,» lausus James Holmesi ema Arlene Holmes kohtus.
Kohus mõistis Holmesi süüdi nii mõrvades, mõrvakatsetes kui relva ja lõhkeaine omamises.
Neuroteadust õppinud Holmesi tõttu kaotas elu 12 inimest ning 70 sai vigastada.
Kui kohus ta surma mõistab, siis tehakse talle mürgisüst.