Video: kuidas tuvastada ärevushäiret?

Foto: Kuvatõmmis videost

Muretsemine teeb inimest õnnetumaks ning võib saada takistuseks oma võimete realiseerimisele.

Üldistunud ärevushäire

Mõningane muretsemine aeg-ajalt ühe või teise asja pärast on üsna tavaline nähtus. Muretsemine on eestalsele tuttav tegevus, muretseda võib nii lapsi kui vajalikke esemeid. Samas on teada, et muretsemine teeb inimest õnnetumaks ning võib saada takistuseks nii oma võimete realiseerimise kui olla otseselt tervist kahjustavaks mõtteharjumuseks.

Üldistunud ärevushäireks võib nimetada inimese seisundit siis, kui ta on pidevalt ärevil, muretseb ühe või mitme olulise eluvaldkonna pärast nagu näiteks raha, perekond, tööasjad, kool, tervis. Kui muretsemine on kestnud vähemalt kuus kuud ning häirib inimese toimetulekut, on tegemist häirega. Selline muretsemine on reeglina ülemäärane, kardetud asjade juhtumine on suhteliselt vähetõenäoline ning muretsemine ei allu inimese kontrollile – ta ei saa oma muremõtteid kõrvale lükata. Sageli tekib ka mõne aja pärast muretsemine muretsemise pärast.

Tunnused

Lisaks ülemäärasele muretsemisele on tavalised ka:

• unehäired (ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem)
• lihaspinged
• rahutustunne
• keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märgata olulisi detaile)
• kergesti väsimine
• ärrituvus

Üldistunud ärevushäire ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha, olenevalt elusituatsioonidest võib see ajutiselt leevenduda või ohutunnet suurendavates olukordades süveneda.

Üldistunud ärevushäire tekib reeglina aja jooksul, kuid sagedamini diagnoositakse seda keskmises või hilisemas täiskasvanueas.

Muretsemist süvendavad müüdid, mille kummutamisele oma peas tähelepanu võiks pöörata:

1. Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

Kui sa sellega nõustud, võid mõelda näiteks nii: „Kuna muretsen oma pere pärast, tõestab see, et armastan neid ja hoolin neist.” Või: „Inimesed peavad mind muretsejaks – mina olen see, kellele teised korda lähevad.“

2. Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.

Näited võivad olla järgmised: „Kui ma muretsen, et unustan midagi reisi jaoks pakkides ära, aitab see mul kõike meeles pidada.” Või: „Kui muretsen mõne probleemi pärast, saan selle lahendamisega paremini hakkama.“

3. Muretsemine motiveerib.

Kui Sa seda usud, võid öelda endale järgmist: „Muretsemine kooli pärast aitab mul kooliks paremini ette valmistuda!” või „Kui ma ei muretseks oma välimuse pärast, ei käiks ma trennis ja muutuksin lodevaks.“

4. Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

Kui Sa nii arvad, siis tõenäoliselt võid mõelda umbes nii: „Kui minu poissõber/tüdruksõber jätab mu maha, siis olen selle pärast muretsedes end ette valmistanud. See ei ole minu jaoks nii šokeeriv ning saan sellega paremini hakkama.“

 5. Muretsemine ennetab halba.

Kui sa nii arvad, võid mõelda, et Sinu muretsemine ei lase mingil (maagilisel) moel halbadel asjadel toimuda. „Saan häid hindeid, kuna muretsen; kui ma ei muretseks, juhtuks midagi halba ja kukuksin läbi.“ või „Kui muretsen õe pärast, ei juhtu temaga õnnetusi.“

Kuidas oma uskumused muretsemise kasulikkuse kohta ümber hinnata? Kuidas vähem muretseda? Loe lähemalt Peaasi.ee portaalist!