Rõivase sõnul on Balti õhuturbe vähendamine vaid detailne muudatus

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Liitlaste lennukid Ämaris.

FOTO: Mihkel Maripuu

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on NATO otsus vähendada Balti riikide õhuturvet detailne muudatus, mis ei puuduta otseselt Eestit.

Peaminister märkis, et lisaks õhuturbele on Eestis sageli kohal veel teisigi liitlaste lennukeid. Näiteks meenutas ta, et paar kuud tagasi oli meil terve eskadrilli jagu Ameerika F-16 lennukeid. Neid tuleb ka sel kuul veel ja hiljemgi, osutas Rõivas, et neist kõigist pole veel avalikkust teavitatud. Samasugused õhuvägede rotatsioonid ja liikumised toimuvad pidevalt ka Leedu pinnal.

«Nii et see, kui mõnest konkreetsest detailsest muudatusest ei ole tehtud pressiteadet, eriti kui see puudutab mitte otseselt Eestit, vaid mõnda meie liitlasriiki, siis eks te ise oskate hinnata, kas sellest peab tegema sedavõrd kaugeleulatuvaid järeldusi...» vastas Rõivas ajakirjaniku küsimusele, miks ei teavitatud sellest avalikkust varem.

Rõivase sõnul on palju olulisem fakt, et otsust tagada Balti riikides tugevdatud õhuturve ei ole muudetud ja Ämarist õhuturve reaalselt toimib. «Lisaks meil on juba teada ka mitu järjestikust rotatsiooni, mis ulatuvad järgmisse aastasse,» lisas ta.

Rõivase hinnangul on meedias teemat kajastades mitu asja segi aetud ning õhuturve on vaid üks väga mitmetest funktsioonidest, mida liitlased Eestis ja lähiümbruses teostavad.

«Me leppisime möödunud aasta septembris toimunud Walesi tippkohtumisel kokku üle 30 eri tegevuse - millest osa on avalikud, osa mitte -, et meie piirkonna julgeolekut tugevdada,» rääkis peaminister. «Selle kokkuleppe üheks osaks oli õhuturbe tugevdamine. Baltikumi jaoks tähendas see, et kui enne Ukraina kriisi teostati õhuturvet vaid ühest baasist - Šiauliaist, siis nüüd on uus normaalsus, et seda teostatakse kahest baasist ja Šiauliai kõrval sai teiseks baasiks ka Ämari.»

Rõivas selgitas, et õhuturbe väljakutsele reageerimiseks on vaja kahte lennukit, mis on pidevas valmisolekus. Selleks omakorda on vaja kokku nelja lennukit. «Seetõttu on rotatsiooni suurus olnud neli lennukit.» Nende lennukitega kaasas oleva meeskonna suurus on väga palju kõikunud, 60st 200ni.

NATO vähendab alates 1. septembrist Balti õhuturbemissioonil osalevate lennukite arvu poole võrra ning 16 lennuki asemel jääb missioonil osalema kaheksa lennukit. Briti ajaleht The Guardian kirjutas sellest esmaspäeval, teisipäeval kinnitas seda BNSile ka NATO peakorteri kõneisik ja Eesti kaitseministeeriumi ametnik.

Tagasi üles