Rõivas: riigikaitsekomisjoni informeerimise vajadus on hinnangu küsimus

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas
Peaminister Taavi Rõivas Foto: Erik Prozes / Postimees

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on hinnangu küsimus, kas NATO hävitajate arvu vähendamisest Poolas ja Leedus oleks pidanud informeerima ka riigikogu riigikaitsekomisjoni.

«Minu hinnangul ei olnud selle otsuse puhul tegemist põhimõttelise poliitikamuutusega. Seda peaksid kaitseministeerium ja riigikaitsekomisjoni esimees omavahel arutama, millest riigikaitsekomisjoni esimees soovib informeeritud olla ja millisest mitte,» ütles Rõivas Postimehele.

Ta märkis, et valitsuse tasandil on kindlasti palju rohkem julgeolekualaseid teemasid arutlusel kui parlamendis ning riigikogu kaasatakse tavaliselt kõige põhimõttelisemate teemade puhul.

«Aga loomulikult, kui riigikaitsekomisjoni esimees või liige soovib olla detailsemalt informeeritud, peab see võimalus neil loomulikult alati olema, siin ei ole loomulikult mingit küsimust,» lisas Rõivas.

Kui NATO oleks langetanud põhimõttelise poliitilise otsuse vähendada õhuturbe mahtu, tulnuks peaministri sõnul loomulikult sellest asjaomaseid inimesi informeerida, kuid praegusel juhul oli tegemist otsusega, mis Eestit otseselt ei puuduta.

«Näiteks Poolas olevad õhuturbelennukid ei ole tegelikult kordagi Eesti õhuruumis patrullinud. See on valiku koht, keda informeerida kõigust liikumistest, mis meie piirkonnas toimuvad,» lausus Rõivas.

Rõivase sõnul on täiesti kohatu esitada NATO otsust kui mingit põhimõttelist julgeolekuolukorra muutust. «See on minu meelest täiesti kohatu ja sel teemal on selgelt üle reageeritud,» lausus ta.

Peaminister rõhutas, et Ämaris paikneva õhuturbemissiooni lennukite arv ei muutu ja kui praegu on seal õhuturbemissioonil neli NATO hävitajat, siis nii jääb ka edaspidi. Õhuturbemissiooni jaoks on tarvis nelja lennukit, millest kaks on pidevalt valmisolekus.

«Õhuturve ei käi nii, et lennukid lendavad tohutus lahinguformatsioonis parvede kaupa. Õhuturvet viiakse läbi kahe lennukiga korraga,» ütles Rõivas.

NATO teatas teisipäeval, et vähendab Poolas ja Balti riikides õhuturbega tegelevaid lennukeid 1. septembrist 16lt kaheksale. Poolas Malborkis asuvate liitlaste lennukite arvu vähendatakse nelja ja Leedus Šiauliais samuti nelja võrra. Nii Eestisse kui ka Leedusse jääb õhuturbemissioonile alles neli lennukit.

Samas ei olnud see info jõudnud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsonini, kes ütles teisipäeval ajakirjandusele antud kommentaaris, et õhuturbemissioon Poolas ja Balti riikides jätkub senises mahus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles