Kutseõppe populaarseimad erialad on juuksur ja raamatupidaja

Tartu kutsehariduskeskus

FOTO: Kristjan Teedema

Kutsekoolides lõppenud või kohe lõppeva vastuvõtu tulemustest selgub, et sisseastujad soovivad enim omandada raamatupidaja, juuksuri või spaateenindaja eriala, kõige vähem pakuvad tulevastele õpilastele huvi aga metallitöötlusega seotud ametid.

Juuli viimasel päeval lõppes dokumentide vastuvõtt Tartu Kutsehariduskeskusesse, kuhu esitati tänavu 1848 sisseastumisavaldust. Suurima konkursiga õppekavaks osutus sessioonõppes raamatupidaja eriala, kus ühele õppekohale kandideeris ligi seitse soovijat. «Tegu on omamoodi rekordiga, sest nii kõrget konkurssi kohale pole kutsehariduskeskustes mõnda aega olnud,» märkis Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduse juht Mariann Karja. Jätkuvalt onTartus populaarsed ka juuksuri ja spaateenindaja erialad.

Sisseastumisavalduste põhjal on Tartu Kutsehariduskeskuses hinnatud ka ärikorraldaja, raamatupidaja ning noorem tarkvaraarendaja ametid. „Ilu, ärinduse ja IT erialade populaarsus on ootuspärane, kuid rõõmustav on see, et tehnoloogia valdkonna erialade nagu näiteks CNC-töötlemiskeskuse operaatori ja mehhatroonika õppimise vastu on huvi kasvav,“ sõnas Karja.

Ka Tallinna Tööstushariduskeskuses on juuksuri eriala populaarne. «Sel aastal on kõige suurem tung just sellele erialale, ühele kohale kandideerib ligi kolm inimest,» kinnitas õppeasutuse õppedirektor Mirje Burmeister.  Selle järgneb sisekujundaja assistendi eriala tekstiili valdkonnas, mida saab õppida ka põhikoolibaasilt ning kuhu kandideerib 1,8 õpilast kohale.

Kuressaare Ametikoolile laekunud 400 avalduse põhjal on sealses õppeasutuses täiskasvanutele suunatud erialadest menukaimad ärikorralduse spetsialisti, kondiitri, väikeettevõtja ning lapsehoidja ametid. Põhiharidusejärgsetest päevastest erialadest soovitakse kõige enam õppida tarkvaraarendajaks, dekoraator-stilistiks, ehitusviimistlejaks või väikelaevade ehitajaks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on kõige populaarsemaks erialaks keevitaja, kuhu laekus 49 avaldust.

Ebapopulaarsetel erialadel lisavastuvõtt

Mitmed kutsehariduskeskused kuulutavad põhikonkurssi käigus täitmata jäänud õppekohtadele välja lisavastuvõtu. «Erialad, kus õppekohti on rohkem kui soovijaid, on näiteks keskhariduse baasil kelner ja sessioonõppes müügikorralduse ja müügiesindaja ning puhastusteenindaja-juhendaja ametid,» rääkis Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduse juht Mariann Karja. «Põhihariduse baasil on õppekohtade täituvusega probleeme keskkonnatehnika, lukksepa ja metallitöötluserialadega,» lisas ta.

Ka Tallinna Tööstushariduskeskuses pole metallitöötlemisega seotud erialad kuigi populaarsed. «Võib-olla tuleneb see sellest, et noortel on valed arusaamad, mida eriala endast kujutab,» pakub õpedirektor Mirje Burmeister ameti atraktiivsust vähendavaid põhjusi. Lisaks on õppekohtade täitmisega probleeme ka väiksematel kutsehariduskeskustel. Näiteks on Kuressaare Ametikool sunnitud huviliste vähesuse tõttu sulgema puitpingi operaatori eriala

Lisavastuvõtu käigus õpilaskandidaatidele esitatavaid nõudmisi ei muudeta ning Karja sõnul kontrollitakse iga vastuvõetava õpimotivatsiooni põhjalikult. See on vajalik varajase väljakukkumise ennetamiseks.

«Kõigile kandidaatidele on pakutud karjäärinõustamist, seetõttu saavad õpilased langetada kindla valiku. Vabade õppekohtade voorus ei saa me küll välistada, et näiteks spaateenindaja õppekohta soovinud isik ei asu nüüd kelneri ametit omandama, kuid oma motivatsiooni peab ta vestlusel tõestama igal juhul,» kinnitas Karja. «Kutsehariduse probleemiks on suur väljalangevus ja tahame seda juba teadlikult ennetada, veendudes, et võtame vastu teadlike valikute langetajad,» lisas ta.

Tallinna Tööstushariduskeskuse õppedirektor leiab aga, et riikliku koolitustellimuse poolt suunatud erialavalik ei pruugi alati negatiivseid tagajärgi kaasa tuua ning teatud juhtudel võib ka algsete eelistuste hulka mittekuuluva eriala omandamisest kasu olla. «Näiteks üks noormees, kes hiljuti kooli lõpetas, ütles meile, et on nii õnnelik, et autotehniku erialale algselt sisse ei saanud. Ta valis seejärel teise eriala ning sai hiljem aru, et see ongi tema jaoks õige. Ta esindas edukalt ka kooli ning see näitab, et saatuse vingerpussid võivad teinekord kasuks tulla,» selgitas Burmeister.

Tagasi üles