iDeal kampaania

Arvamusfestival seadis end Paides sisse

Kolmandat aastat Paides toimuv Arvamusfestival on kasvanud nii teemade kui inimeste hulga poolest aina suuremaks ning kuigi festivalikülaliste jutt jõudis sageli konstruktiivse kriitikani, paistab festivali kontseptsioon rahvale üldiselt meeltmööda olevat.

Festivaliala algul seisis silt, mille helesinisel taustal kutsus valge «tere» inimesi selgelt edasi astuma, kuid kui järgmisel sammul kava kätte anti, võis pilt silme ees pisut kirjuks minna. 

«Ma valikut ei tee, sest arutelude number on heidutav, aga kui satun millelegi heale pihta, siis kuulan,» kommenteeris Mihkel Kärmas. «Sel aastal tundub kava viimistletum ja kompetentsem kui varem,» lisas ta.

Arvamusfestival kutsus tänavu 224 arutelule. Reede keskpäeva paiku, mil festival avati, oli inimesi liikvel veel võrdlemisi vähe ning enamjaolt nägi sagimas vaid erivärvilistes särkides korraldajaid, kuid iga tunni möödudes kasvas ka arvajate hulk. «Küllap tööpäeva lõpp ja homne vaba päev meelitab inimesi rohkem kohale,» sõnas vabatahtlikuna kaasa lööv kohalik noor neid Berta, kelle sõnul ollakse valmis ligi 6000 festivalikülastaja vastuvõtmiseks.

«Olin varem Arvamusfestivalist väga palju kuulnud, nüüd otsustasin tulla ja ise järele vaadata, mis siin siis tehakse,» ütles hõbedaste juustega Laur Aule, kelle hinnangul on see tore, et Eesti Rootsilt taolise avaliku arvamuste avaldamise ürituse idee üle võttis. «Eesti on täpselt paraja suurusega riik Arvamusfestivali jaoks,» ütles seitsmendat kümmet käiv Aule, kes suure osa oma elust on elanud Rootsis.

«Kindlasti lähen kuulama Marju Lauristini. Olen Lauristiniga kunagi isegi tantsinud, aga vaevalt tema seda enam mäletab, tema tantsib nüüd europarlamendis suurte ninadega,» rääkis Aule, kelle sõnul peaksid kõik nii tarkade inimeste üle uhkust tundma. Aule hinnangul tõmbab festival ligi nii noori kui vanu.

Festivaliala ühes nurgas peeti debatti selle üle, kuidas panna noori rohkem arvamust avaldama ja kas seda üldse peabki tegema. «Mäletan, et ma ei julgenud sõna võtta, kuid mida rohkem oma suud lahti tegin, seda julgemaks ka muutusin,» ütles neiu publiku hulgast.

«Arvamusliidriks võib hakata alles siis, kui mõni aeg on tööd juba tehtud ja elu nähtud. Halvad näited sellest, kuidas inimesed ei tea seda, et nad midagi ei tea, ei too kellelgi kasu,» kommenteeris noormees.

Igaüks leiab oma teema

Noorte ala kõrval vesteldi liikumisest ja tervetest eluviisidest. Inimesed jälgisid arutelu, kulm kortsus kas päikesest või tõsistest teemadest. Osa pinkidest olid hõivanud sinna potsatanud õunad, dekoratsioonina paistsid laudadelt silma vaasidesse seatud värsked porgandid, mille rohelised pealsed suvetuules lehvisid. Terviseteemalise arutelu huvilisi oli õunapuu alla kogunenud ligi 20 inimese ringis.

«Igaüks läheb ikka sinna telgi juurde, mis teda huvitab. Kui inimene läheb kuulama selliseid teemasid, mis talle muidu võõrad on, siis kindasti avab see silmi ja sel juhul toimub ka isiklik areng, kui ainult viitsitakse endaga vaeva näha,» rääkis väärtuste teemalises debatis kaasa lööv Marten Juurik.

«Inimesed jagunevadki siin kahte leeri, ühed on need, kes valivad mingid kindlad teemad endale välja ja jälgivad neid ning teine osa inimestest käib ringi ja kuulab igal pool natuke,» ütles Aleksander, kelle hinnangul on festivali võluks see, et inimesed avaldavad oma arvamust, ilma et neid keegi kritiseeriks. «Kõik teavad, et Arvamusfestival on selleks õige koht,» lisas välirestoranis pakutava ribi söömise lõpetanud noormees ja lubas, et toitlustusalale tuleb ta veel kindlasti tagasi.

Toitlustusala menukiks olid seekord needsamad ribid, kuid festivalirahvas ei öelnud ära ka räimeroast, mille pakkumise toitlustajad paraku mõneks ajaks peatama pidid, kuna kartulivarusid tuli minna linna pealt juurde hankima.

«Esimest korda maitsesin siin sushit, väga meeldis,» rääkis Ene, kelle väimees Maiko Kesküla on üks organisaatoritest. «Üleüldse, sümpaatne festival, kuigi see on põhjus, miks väimeest kodus võrdlemisi vähe näeb, sest aastaringselt on ta organiseerimisega hõivatud,» lisas ta. 

«Kui Paides muidu õhtusel ajal eriti inimesi ei liigugi, siis nüüd harju või suure inimeste hulgaga ära,» ütles Ene, kellele tundub, et huvi festivali vastu on suurem pigem väljaspool Eestimaa südant. «Liikusin linnas ringi hommikul kella üheteistkümnest õhtul kella kuueni ning selle aja jooksul kohtasin vaid ligi kümmet Paide elanikku.» 

«Oma inimesed Arvamusfestivali väga ei hinda. Mina olen käinud, algul olin nii elevil, et tahtsin ka töö juures rääkida teemadest, mis siin arutati, aga kui töökaaslaste seas oma muljeid jagasin, siis öeldi vastu, et üks mölin seal festivalil aset leiab ja ei viitsita seda väga kuulata,» rääkis Ene.

Mis kasu sellest kõigest on?

Selle aasta maikuus toimus esmakordselt eel Arvamusfestival ka Narvas. Sealselt ürituselt olid hoo sisse saanud Kohtla-Järve Gümnaasiumi tulevased abituriendid Andrei ja Robert, niisiis tulid nad ka Paidesse. «Enam-vähem juba orienteerume siin, kuigi üritus on palju suurem kui Narvas. Teemasid on nii palju, et iga inimene võib leida endale midagi, millest ta huvi tunneb. Hea on see, et arutleda saab koos nendega, kes selles valdkonnas töötavad ja see avardab silmaringi. Kindlasti on aruteludest kasu, halba ei tee need kellelegi,» arvasid nad.

Rain Kooli hinnangul võiks Arvamusfestival lisaks Paidele ja Narvale ka muudesse piirkondadesse liikuda. «On kohti, kus valdab lootusetus ja inimesed on kibestunud, sest tööpuudus on suur ja muud sotsiaalhädad on levinumad kui mujal Eestis. Oleks hea mõte minna nendesse piirkondadesse näiteks Kagu- ja Kirde-Eestis ja lasta ka sealsetel inimestel aruteludes osaleda.

Maie Seebteri, Elvi Marksoni ja Helgi Traksi sõnul on tegu küll toreda koosviibimisega, kuid mingit tulemit sellel pole. «Need arvamused siin võiks leida ka väljundi, et neid riigikogus arutataks, et sellest koosviibimisest päriselt mingid teod sünniksid,» rääkisid Paide juurtega naised kui ühest suust.

«Minule piisab ka sellisest individuaalsest tulemist. Kui saan ühe hea mõtte, siis on see piisav, kuid eks igaühel on oma eesmärgid,» kommenteeris Marten Juurik.  

Evelin Ilvese hinnangul ei peagi Arvamusfestivalil otsest tulemit olema. «Ma arvan, et pelgalt arvamuse avaldamine tekitab uusi mõtteid ja viib edasi,» ütles Ilves, kes juhtis reedel diskussiooni Eesti maitsete maailma viimisest, rääkis Lea Dali Lioniga ja laupäeval esitleb oma uut raamatut.

«Ma arvan, et inimestel on sageli tunne, et kogume targad pead kokku, koostame plaani, keegi teeb selle teoks ja olemegi viie rikkama riigi hulgas. Nii asjad kunagi ei käi, teod sünnivad mujal. Sotsiaalne suhtlemine tekitab inimestes pildikesi või emotsioone, mis ei pruugi kohe realiseeruda, aga need salvestuvad, toimub interaktsioon ja sellest võib edaspidi midagi areneda. Ega teatritükk ka inimest tingimata paremaks ega targemaks ei muuda, aga midagi võib see meile anda,» rääkis pankur Rain Lõhmus.

Rain Kooli sõnul on ühiskondlikud protsessid keerulisemad kui esmapilgul tundub ning kiirete lahenduste ootajad võiksid varuda veidi rohkem kannatust. «Vaja on mitmetahulist arutelu ja võib olla selle mõju on näha alles viie või kümne aasta pärast. Kui tahame kiireid lahendusi, siis pole tegu enam demokraatiaga,» rääkis Kooli, kelle sõnul Arvamusfestival alles liigub selles suunas, et aruteludest kooruksid välja ka teod. 

Õpime alles arvama

Indrek Treufeldti hinnangul on Eestis üldiselt arvamuse esitamisega probleeme. «Inimestel on ettekujutus, et mingid arvamused on õiged, head või ilusad ja kui arvaja sellest ootusest välja langeb, siis on ta teistest erinev ja seda pannakse kohe tähele. Inimesed tahavad kuulda seda, mis vastaks nende ootustele, mis on tekitanud olukorra, kus osavad arvajad ei tahagi enam arvata, sest see vallandab niivõrd negatiivse voolu,» ütles Treufeldt. 

Kärmase sõnul on rahvas oma arvamuse avaldamisel muutunud alalhoidlikumaks, sest kardetakse oma töö ja pere pärast. «Inimesed on öelnud, et nad ei taha enam midagi öelda, sest ütlejad tambitakse sel juhul kohe maha. Näiteks, kui kaitsed pagulasi, pannakse sind kodumaa reeturite listi,» kommenteeris Kärmas.

Rain Kooli usub enda sõnul idealistina, et Eesti ühiskond suudab olla väga erinevatel arvamustel ja jääda seejuures viisakaks ning Arvamusfestival loob selleks hea pinnase. «Ei pea solvama kedagi ja veel vähem ähvardama või minema rämedaks. Arvamusfestival on selline koht, kus nauditavat keskustelukultuuri on võimalik kogeda ja ma usun, et inimesed, kes siit ära lähevad, viivad selle ka laiematesse massidesse.»

Tartu Ülikooli filosoofiatudeng Juhani hinnangul võiks festival edaspidi tekitada festivalialal veel enam debatti. «Miks on erakondade telgid eraldi ja igaüks saab neis jätkuvalt oma rida ajada? Pigem võiks tuua erakondade esindajad kokku ühe laua taha, et eri vaatenurgad saaksid kokku,» pakkus ta.

«Festivali mõte on tore, mul oli paika pandud kindel kava, milliseid arutelusid jälgisin ja kuna nägin, et kava on mahukas, ei hakanud üle planeerima. Võtsin kulgemisaega, et saime kaaslasega vahepeal ka omaette arutada,» ütles ta, soovitades taolist tasasemat lähenemist edaspidi ka teistele. 

«Ei ole vaja igast asjast midagi arvata. Aga kui ikka tunned, et peab suu lahti tegema ja sealt ka midagi asjakohast tuleb, siis ei tohi vaikida,» ütles Tallinnast julgeoleku teemasid kuulama tulnud Martin, kelle hinnangul kehtib selline põhimõte nii kahel Arvamusfestivali kui ülejäänud 363 päeval.

Tagasi üles